Astronoomia
Klass: 3 klass
Teema riiklikus õppekavas: Päikese liikumine.
Tunni teema: Päikese päevase tee pikkus. Katse
Seos teiste õppeainetega: eesti keel, inimeseõpetus, matemaatika
Eesmärgid:
- integreerida erinevaid õppeaineid, muinasjutu teema sidumine loodusõpetusega
- vaatlusoskuse arendamine
- uute teadmiste saamine
- kinnistada ilmakaarte nimetusi
- rühmatöö sooritamine ja töö analüüs
- katse tulemusena vaatlusandmetest tabeli koostamine
Pädevused :
Õpilane
- oskab teha rühmatööd
- saab uusi teadmisi
- vaatlusoskuse arendamine
- võrdlemine
- oskab katse tulemusi analüüsida
Õppematerjalid ja -vahendid :
3. klassi loodusõpetuse õpik T. Elvisto, M. Kuurme, V. Laug, K. Maaste,
katseks vajalikud vahendid: taskulamp/küünal, pliiats ning vai.
Lang, Paris, Peet, Reial “Väike looduse sõber”
Tunni käik
Eeltöö: Vajalike materjalide hankimine.
Sissejuhatus: Fr. R. Faelhmanni muinasjutt ”Koit ja Eha”, mis kujutab päikese teekonda päevast päeva.
”Kas tunned lampi Vanataadi eeskojas? Ta on praegu läinud looja ja sealkohal läigivad jooned taevas. Aga juba tungib valguskuma itta, kus ta sedamaid täie iluga kogu loodust peab teretama. Kas tunned kätt, mis päikese vastu võtab ja puhkama saadab, kui see oma teekäigu on lõpetanud? Kas tunned kätt, mis kustunud päikese jälle süütab ja paneb ta uut teed taevatelgil käima?
Vanataadil oli kaks ustavat teenrit, kellele oli kingitud igavene noorus. Ja kui lamp esimesel õhtul oma teekäigu oli lõpetanud, ütles Vanataat Ehale: ”Sinu hooleks , tütreke, annan loojaläinud päikese. Kustuta ta ja hoia teda hoolega, et ta kahju ei teeks.” Ja kui teisel hommikul päike jälle oma teekäiku pidi alustama, ütles Vanataat Koidule: ”Sinu amet, pojuke, olgu lampi süüdata ja uue teekäigu vastu valmistada”. Ustavalt täitsid mõlemad oma kohust. – ja ühelgi päeval ei puudunud lamp taevavõlvilt. Kui ta talvel taevaserval käib, kustub ta õhtul varem ja algab hommikul hiljem oma teekäiku; kui ta kevadel lilli ja laulu äratab ja suvel vilja oma palavate kiirtega valmistab, on talle antud vaid lühike rahuaeg, ja Eha annab kustuja kohe Koidu kätte, kes ta sedamaid jälle uuele elule süütab.”
Teema arendus:
Päikese päevane tee, millisest ilmakaarest tõuseb, millises ilmakaares loojub? Kas päikese tõusu ja loojumise kohad on samad nii suvel kui talvel?
Põleva taskulambi kiire tiirutamine, jätab heleda jälje. Kui päike liiguks sama kiirelt näeksime taevavõlvil tema päevast teed. See on sama suur kaar, mis ulatub päikese tõusukohast kuni loojumiskohani.
Joonis päikese teekonna kohta päeval 4x aastas. Detsembris on päevane tee kaunis lühike. Siis edasi hakkab pikenema. Kõige pikem on päikese päevane tee enne jaanipäeva (21. juuni). Edasi hakkab jälle kahanema.
-Praktiline töö – KATSE 2
Paneme lauale püsti u 15 cm pikkuse pliiatsi ja valgustame teda kas küünla või taskulambiga. Kui klassis on küllat pim,
näeme laual varju. Jälgi varju pikkust.
Kui tõstame küünla/lambi kõrgemale, läheb vari lühemaks, laseme küünla/lambi madalamale, muutub vari pikemaks.
Sama lugu on päikesega. Hommikul ja õhtul on päike madalal, siis on varjud pikad.
Lõunaajal on päike kõrgel, siis on varjud lühikesed.
-Praktiline töö – KATSE 3
Vaatle päikese varju muutumist ühe päeva jooksul (võib teha ka rühmatööna). Märkida püstipandud varda varju pikkust iga tunni järel meetrite. Saadud tulemustest koostada tabel.
Arutle, kuidas saab varju järgi määrata kellaaega?