LeMill
Edit, tips for use and more...
PILOTMaterial

Niidud - PILOT

by Margit Kiivit — last modified 2011-02-12 12:14
group: Elukooslused


Niit on rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed.


Niit on rohumaa, kus kasvavad mitmeaastased rohttaimed.

Kui mingil alal saab taimestik areneda inimese vahelesegamiseta, siis kujuneb seal varem või hiljem mets või niiskes paigas soo. Niidud püsivad vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine.

Eesti kõige liigirikkamad niidud on puisniidud, sest seal leidub kasvupaiku nii metsa- kui ka niidutaimedele. Puisniidud rajati algselt selleks, et sealt raiuda talvel küttepuid ja suvel niita heina. Suurem osa meie puisniitudest asub Lääne-Eestis ja saartel.

Looduslikult võivad niidud kujuneda laidudel ja rannikualadel, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest kerkivad. Loodusliku tekkega võivad olla ka lamminiidud ja looniidud. Lamminiidud asuvad jõgede ja järvede kallastel kus liigniiskus ja sagedased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut. Looniidud kujunevad kuivadel paepealsetel, kus mullakiht on puude ja põõsaste kasvamiseks liiga õhuke ja kuiv.

Niitudel on palju valgust ja huumusrikas muld. Niitudel kasvavatel taimedel ei õnnestu alati levida seemnetega, sest nad niidetakse või süüakse ära enne seemnete valmimist. Taimed püsivad samal kasvukohal maa-aluste varte või juurte abil. Enamlevinud taimerühmad on kõrrelised, tarnad, liblikõielised, tulikad, kellukad ja käpalised. Kõik käpalised on Eestis looduskaitse all.

Niidu tihe ja rikkalik rohttaimestik pakub toitumis- ja varjumisvõimalusi paljudele putukatele. Õitele lendavad nektarit ja õietolmu otsima mesilased, kimalased ja liblikad, taimelehtedest toituvad rohutirtsud. Loomtoidulistest selgrootutest leidub seal mardikaid, jooksikuid, sipelgaid, kiile, herilasi, ämblikke.

Kuivadel niitudel pesitseb vähe linnuliike, märksa rohkem käib neid seal vaid toitumas. Ranna- ja luhaniidud on paljude lindude pesitsuspaigad ja rändlindude puhkepaigad. Niidul võib kohata näiteks kiivitajat, nurmkana, valget-toonekurge, rukkirääku, hiireviud.

Suuri imetajaid niidul püsivalt ei ela, sest siin pole varjumiseks sobivaid kohti. Õhtuhämaruses tulevad siia sööma põdrad ja metskitsed. Niidule teeb pesa halljänes. Kõige rohkem elab niidul uruhiiri, keda käivad küttimas rebased.

  1. Miks saavad niidul püsivalt elada jänesed, mutid, uruhiired?
  2. Millist kasu võid saada sina niidult?
  3. Millised linnud saavad niidul kõige paremini hakkama? Kirjelda neid.
  4. Keda võib niidul kohata talvel?
  5. Miks on niitude muld huumusrikas?
  6. Mida saaksid inimesed teha niitude püsimajäämiseks?
  7. Miks on kõik käpalised looduskaitse all, kuigi vaid osa neist on haruldased?
Teaching and learning stories
Niidu elukooslus by merlinroosi 09.01.2011
Creative Commons Attribution-ShareAlike License