Puud ja põõsad.

Missugust puud või põõsast on kirjeldatud? Trüki vastus!

1. Lehed südajad, sakiliste servadega. Toht musta-valgekirju. Okstest tehakse luudasid, saunavihtasid. Koorest tehti vanasti tökatit. Kevadeti saame temalt maitsvat mahla. Nelipühil toodi kodu kaunistamiseks tuppa. Urvaplaastri puu. Kutsutakse kõivuks.
2. Tema okstest punutakse korve.
3. Puude kuningas. Eesti vanim puu. Ümbermõõt võib küündida üle 7 meetri, vanus üle poole tuhande aasta. Vilju söövad loomad, linnud. Leht ehib looduskaitsemärki. Mõnikord lehed ka talvel puu küljes. Tema okstest tehakse võidupärgi. Eestis enamlevinud perekonnanimi.
4. Nime poolest puu, kuid tegelikult põõsas. Inimesed ja oravad armastavad tema vilju. Vilja kohta öeldakse, et liha sees, luu väljas.
5. Naiselik hiiepuu. Südamekujuliste lehtedega. Tema õitest tehakse raviva toimega teed. Mesilased koguvad tema õitest mett. Kerge puu. Temast tehti puunõusid, koorest punuti viiske. Kutsutakse ka lõhmuseks.
6. Pealt kareda lehega puu. Juured osaliselt maa peal, nagu jalad all.
7. Ilus puu, eriti vilju kandes. Linnud armastavad tema vilju, levitavad seemneid. Vitsal olevat nõidusvägi. Hoidvat ära õnnetused ja tulekahjud.
8. Ümmarguste tuules laperdavate lehtedega puu. Sügisel erkpunane. Tema koor on jäneste ja põtrade lemmik. Puidust valmistatakse tikke.
9. Kiire kasvuga. Kasvab võsana. Mustad ja valged. Kasutatakse küttepuuna, liha ja kala suitsutamiseks, mööbli valmistamiseks.
10. Sügiseti kirevate lehtedega. Annab lastele ninasid. Kevadeti saame temalt magusat mahla. Leht Kanada lipul.
11. Imeilusate valgete hästilõhnavate õitega. Tema õitsemine annab kevaditi märku, et on õige aeg kartuli mahapanekuks. Ööbiku laulupuu.
12. Igihaljas, enamasti madal. Tema marjad on botaaniliselt käbid.
13. Igihaljas, pikaealine, tormituultele vastupidav puu. Võib kasvada ka liivasel pinnasel ja turbal. Okkad 2-kaupa. Köögiriista nimeline puu.
14. Eesti kõrgeim puu. Igihaljas. Okkad 1-kaupa. Käbi on piklik. Varju- ja niiskuselembene. Juured rohkem laiuti kui sügavuti. Tõrva-, nätsupuu. Korra aastas ehib meie kodusid.
15. Eestis võõramaised, siia istutatud, pehme okkaga. Talveks tulevad okkad maha. ,
16. Eesti okaspuu. Käbi pehme kestaga, punane. Hea vibupuu.
17. Tema erksavärvilist mõrkjamaitselist vilja kutsutakse marjaks, kuid loodusteaduslikult on see õunvili.