cs | de | en | es | et | fi | fr | hu | ka | lt | pl | ru | se

Soojusõpetus ja termodünaamika

by Andrus Metsma — last modified 2009-11-06 22:21
 

Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria?

Osakestele mõjuvad tõmbe- või tõukejõud

Aine koosneb molekulidest

Osakesed on pidevas liikumises

 

Molekulide, aatomite ja elektronide korrapäratut liikumist nimetatakse .

Molekulide omavahelistel põrgetel annavad energiaga molekulid osa energiast ära energiaga molekulidele.

on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist.

Browni liikumise toimub tänu vedeliku või gaasi osakeste .

 
 

levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks.
Soojusülekande liigid on soojusjuhtivus, ja soojuskiirgus.

 

Soojusjuhtivuseks nimetatakse ...

soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu.

soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu

soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks.

 

Konvektsiooniks nimetatakse ...

soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks.

soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu.

soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu.

 

Soojuskiirguseks nimetatakse ...

soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu

soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks.

soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture1.jpg
 

Joonisel on kujutatud ...

konvektsioon

soojusjuhtivus

soojuskiirgus

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture2.jpg
 

Joonisel on kujutatud ...

soojuskiirgus.

konvektsioon.

soojusjuhtivus.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture3.jpg
 

Joonisel on kujutatud ...

soojuskiirgus.

konvektsioon.

soojusjuhtivus.

 

Keha soojuse äraandmisvõime sõltub keha …

temperaturist

pindalast

pinna omadustest

massist

kõik nimetatud

 

Missuguseid kehasid nimetatakse termodünaamiliselt tasakaalus olevateks?

Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid muutuvad, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks.

Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks.

 

Mida nimetatakse soojushulgaks?

Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel ära annab.

Soojushulk on temperatuur, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab.

Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab.

Soojushulk on energia, mille keha soojusvahetusel saab.

 

Soojushulga mõõtühikuks on ...

1 N

1 kraad

1 W

1J

 

Soojushulga tähiseks valemites on ...

A

F

T

P

Q

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture11.jpg
 

Ülaltoodud valemiga arvutatakse soojusülekannetes üleantud või vastuvõetud .

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture12.jpg
 

Ülaltoodud mõõtühik on ....

erisoojuse mõõtühik.

soojushulga mõõtühiik.

 

Aine on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk tõstab keha ühe kraadi võrra.
Erisoojuse tähiseks valemites on .
Keha siseenergia muutmiseks on kaks võimalust - ja soojusülekanne.

 

Soojusmasinaks nim. siseenergiat energiaks muutvat seadet, milles iseloomustab energia muutumist .
Soojusmasin koosneb soojendist, jahutist ja .
Soojusmasina ŋ näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture13.jpg
 

Mida näitab ülal toodud valem?

Antud valem on termodünaamika I prinsiibi matemaatiline väljendus.

Antud valemiga arvutatakse soojusmasina kasutegurit.

Valem näitab, et kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga vahe.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture14.jpg
 

Mida näitab ülal toodud valem?

Antud valemiga arvutatakse soojusmasina kasutegurit.

Antud valem on termodünaamika I prinsiibi matemaatiline väljendus.

Valem näitab, et kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga vahe.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture15.jpg
 

Mida näitab ülal toodud valem?

Antud valemiga arvutatakse soojusmasina kasutegurit.

Valem näitab, et kasulikuks tööks muundub süsteemile juurdeantava ja jahutile äraantava soojushulga vahe.

Antud valem on termodünaamika I prinsiibi matemaatiline väljendus.

 

Termodünaamika I prinsiip on järgmine:

Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi.

Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas.

Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.

 

Termodünaamika II prinsiip on järgmine:

Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas.

Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehalt soojemale, vaid alati vastupidi.

Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.

 

Perpetuum mobile on , mille abil püüti teha tööd ilma energiat tarbimata.

 

Mida nimetatakse isoprotsessiks?

Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jäävad kaks muutumatuks.

Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks.

Kui mingis protsessis kahest olekuparameetrist jäävad mõlemad muutumatuks.

 

Nimeta termodünaamikas toimivad isoprotsessid.

Isokoorne protsess.

Isobaarne protsess.

Isoentroopne protsess.

Isotermne protsess.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture4.jpg
 

Joonisel on kujutatud isoprotsessi graafik. Missuguse protsessiga on tegemist?

Isokoorne protsess.

Isobaarne protsess.

Isotermne protsess.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture5.jpg
 

Joonisel on kujutatud isoprotsessi graafik. Missuguse protsessiga on tegemist?

Isokoorne protsess.

Isobaarne protsess.

Isotermne protsess.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture9.jpg
 

Joonisel oleval graafikul on kujutatud...

külmamasina töötsükkel.

soojusmasina töötsükkel.

 
Soojusõpetus ja termodünaamika - Picture8.png
 

Termodünaamikas nimetatakse energia kvaliteedi muutust .

 

If you want the system to check your answers and send feedback as e-mail to you or your teacher, you need to fill the e-mail form.