Avatud õppematerjalide filosoofiline taust
Avatud õppematerjalide ja kõigile kättesaadava hariduse ideid on sageli seostud Valgustusajastu nime all tuntud perioodiga 18. sajandi Euroopas, mil kerkis esile uus mõtteviis, mis väärtustas varasemast enam ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Tolle ajastu filosoofidest võib välja tuua Jean-Jacques Rousseau ja David Hume . 20. sajandi filosoofidest on sarnaseid ideid edasi kandnud Isaiah Berlin ja Jürgen Habermas . Haridusteemadel on tuntud filosoofidest põhjalikumalt kirjutanud Nikolaj Frederik Severin Grundtvig ja Paulo Freire .
Sarnaseid ideid hariduse kõigile kättesaadavaks tegemise kohta on varasemalt edasi kandnud mitmed erinevad liikumised. Üheks näiteks võib siin tuua avalikud raamatukogud . Esimesed katsed avalikke raamatukogusid luua tehti juba Rooma impeeriumis. Esimesed kaasaegsed avalikud raamatukogud avati 17. sajandi alguse Suurbritannias.
Teise sarnase liikumisena võib välja tuua vabahariduse , mis sai alguse 19. sajandi Prantsusmaal. Selle eesmärk oli tõsta kõigi sotsiaalsete kihtide teadlikkust ning neid seeläbi ühiskonda aktiivsemalt kaasata. Peale Prantsusmaa levisid vabahariduse ideed laiemalt veel Hispaanias ja Itaalias.
Vabaharidusega paralleelselt tekkisid Skandinaavia maades, Saksamaal ja Austrias rahvaülikoolid . Rahvaülikoolide idee pärineb Taani pastorilt ja filosoofilt N.F.S. Gruntvigilt. Rahvaülikoolid pakuvad laia valikut õppeaineid ja suurt hariduslikku vabadust. Rõhk on osalejate enesearendamisel ja puuduvad ametlikud lõpueksamid. Ka Eestis tegutseb terve rida rahvaülikoole, millest võib näiteks tuua Tallinna Rahvaülikooli ja Tartu Rahvaülikooli . Vikiülikool on oma idee poolest samuti lähedane rahvaülikoolidele.
20. sajandil tekkinud liikumistest on avatud õppematerjalide liikumist palju mõjutanud 1970. aastate häkkerikultuur ning 1980. aastatel tekkinud vaba tarkvara liikumine . Vaba tarkvara pooldajad rõhutavad seda, et infoühiskonna arengu toetamiseks peab tarkvara lähtekood olema avalikult kättesaadav, et huvilised saaksid seda muuta ning võtta aluseks uute programmide loomisel. Seejuures ei pea avatud lähtekoodiga tarkvara olema sugugi mitte tasuta olema. Vabadus tähendab lähtekoodi avatust, mitte hinda. Vaba tarkvara liikumise tuntumaks eestvedajaks on Richard Stallman . Häkkerikultuurist on teiste seas kirjutanud ka Pekka Himanen , kelle "Häkkerieetika" on tõlgitud ka eesti keelde.
1990. aastate lõpul tekkis vaba tarkvara ideede edasiarendusena avatud sisu mõiste. Selle all mõeldi teoseid, mida teised inimesed saavad vabalt muuta. Avatud sisu, vaba kultuuri ja kogukonnapõhise ühisloome alal on kirjutanud Lawrence Lessig ja Yochai Benkler . Avatud sisu liikumine on kõige paremini tuntud Creative Commons litsentside kaudu.
