Avatud õppematerjalide ja sisu kogud
Järgnevalt tutvume olulisemate avatud sisulitsentsiga õppematerjalide ja meediafailide kogudega. Nendel leiduvate materjalide kasutamine võimaldab õppematerjalide koostamisel aega kokku hoida. Samas tuleb iga leitud materjali puhul pöörata tähelepanu sellele, millise litsentsiga see on avaldatud ning milliste materjalidega seda saab kokku panna. Olemasolevate materjalide litsentsid ongi põhiline argument, mille põhjal õpetaja valib, millise avatud sisulitsentsiga õppematerjale koostada.
Üheks olulisemaks avatud sisu koguks on Wikipedia. Selle peatüki kirjutamise hetkel on Vikipeedia ingliskeelses versioonis Wikipedias üle 3 615 000 artikli ning eestikeelses versioonis Vikipeedias üle 83 000 artikli. Vikipeedia artikleid saavad muuta ja täiendada kõik internetikasutajad. Vikipeedia kritiseerijad on tihti välja toonud selle, et selline avatud toimetamismudel ei saa tagada artiklite usaldusväärsust. Siiski tuleb tõdeda, et suuremate keelte puhul on õnnestunud Vikipeedia ümber koondada aktiivne autorite kogukond, kes hoiab tehtud muudatustel pilgu peal ning aitab seeläbi kaasa artiklite kvaliteedi tagamisele. Samuti on pikemate Vikipeedia artiklite all viited algallikatele, mille juurde uurimistööde tegevad õpilased peaksid edasi siirduma. Esialgu kasutas Vikipeedia GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi, kuid 2009 aastal otsustati võtta selle asemel kasutusele Creative Commons Attribution-Share Alike litsents.
Vikipeedia juurde kuulub mitmeid täiendavaid avatud sisu projekte. Üheks tuntumaks neist on Wikimedia Commons , mis sisaldab kõiki Vikipeedia artiklites kasutatud illustratsioone. Käesoleval hetkel on seal üle 10 015 000 pildi, heli- ja videoklipi. Wikimedia Commonsis avaldatud meediafailid on sageli topeltlitsentsiga — see tähendab seda et sama fail on avaldatud nii GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga kui mingi Creative Commons litsentsiga. Seega suur osa sealsetest illustratsioonidest kasulikud neile õpetajatele, kes kavatsevad enda loodud õppematerjale avaldada mingi Creative Commons litsentsi alusel.
Vikipeedia juurde kuulub ka õpikute koostamise kogukond Wikibooks ning selle eestikeelne versioon Vikiraamatukogu . Õppematerjalide ja veebipõhiste kursuste loomiseks on Wikiversity keskkond. Paraku ei ole need kogukonnad veel nii aktiivsed kui Vikipeedia entsüklopeedia, kuigi üht-teist õppematerjali koostamisel kasulikku on sealt inglise keeles võimalik leida. Nendes kogukondades loodud sisu on avaldatud samamoodi GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi alusel.
Avatud sisulitsentsiga õppematerjalide portaale on viimastel aastatel tekkinud terve hulk, mistõttu soovitud materjalide leidmine ei ole alati lihtne. Sellele probleemile püüab lahendust pakkuda OER Commons , mille kaudu on võimalik sirvida viiteid teistes portaalides avaldatud avatud sisulitsentsiga õppematerjalidele. Viited on jagatud teemade ja haridustasemete kaupa, samuti on võimalik kasutada otsingumootorit. Peale suure hulga ingliskeelsete õppematerjalide sisaldab OER Commons ka viiteid 200 eestikeelsele õppematerjalile. OER Commons kaudu leitavad materjalid on avaldatud erinevate litsentside alusel, täpne litsents on enamasti materjali kirjelduse juures. Portaaliga liitunud kasutajad saavad lisada uusi viiteid avatud õppematerjalidele ning portaali kaudu leitud materjale oma järjehoidjasse salvestada.
Mitmed avatud õppematerjalide projektid on algatatud ülikoolide poolt. Neist tuntuim on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi portaal MIT OpenCourseWare , kus on praegu täies mahus saadaval üle 1800 kursuse õppematerjalid. Enamasti sisaldavad need kursused kirjanduse loetelu, loengute jaotusmaterjale, harjutusi ja eksamiküsimusi. Mitmete kursuste juures on avaldatud ka loengute videosalvestused. Euroopast võib positiivse näitena välja tuua Suurbritannia Avatud Ülikooli portaali OpenLearn . Mõlemas portaalis olevad kursused on avaldatud Creative Commons Attribution-Noncommercial-ShareAlike litsentsi alusel.
Rice’i Ülikooli poolt on loodud Connexions portaal, kus kõik liitunud kasutajad saavad oma õppematerjale avaldada. Connexions pakub natuke konservatiivsemat lähenemist, kui Vikipeediaga seotud projektid. Nimelt toimub seal koostöö kinnistes gruppides, kuhu grupi looja saab teisi Connexions kasutajaid liikmeks kutsuda. Autoriõiguste poole pealt esindab Connexions väga avatud lähenemist — kõik õppematerjalid on avaldatud Creative Commons Attribution litsentsi alusel. See on kõige liberaalsem Creative Commons litsents, mille ainsaks tingimuseks on korrektne viitamine materjali autorile ja avaldamiskohale. See võimaldab Connexions materjalide põhjal koostatud õppematerjale avaldada ükskõik millise litsentsi alusel või üldse ilma avatud sisulitsentsita. Kokku on Connexions portaalis üle 17 000 õppematerjali, millest enamik on inglise keeles.
Connexions on olnud üheks eeskujuks õppematerjalide loomise keskkonna LeMill tegijatele. LeMill on veebipõhine kogukond õppematerjalide otsimiseks loomiseks ja jagamiseks. LeMill arendajate hulka kuulus ka Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskus ning seetõttu on oluline osa LeMill kasutajatest ja materjalidest pärit Eestist. LeMill keskkonnas olev sisu on jagatud õppematerjalideks, pedagoogilisteks meetoditeks ja vahenditeks, mida saab õppetöös või õppematerjalide loomisel kasutada. LeMill keskkond erineb Connexionsist eelkõige selle poolest, et kõik õppematerjalid on teiste LeMill kasutajate poolt muudetavad ja täiendatavad.
Eestis on viimasel ajal Creative Commons litsentside alusel avaldatud mitme Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt korraldatud õppematerjalide konkursi tööd. Õppematerjalide aitadest kasutab Creative Commons litsentse Tahvel.ee , kirjastustest paistab avatud litsentside kasutamisega silma kaardikirjastus Regio, kes on avaldanud oma kodulehel koolidele mõeldud kontuurkaartide komplekti Creative Commons Attribution-Noncommercial-ShareAlike litsentsi alusel.
Avatud sisulitsentsid annavad õpetajale võimaluse kasutada oma õppematerjali kokkupanekul osasid teiste õpetajate poolt loodud materjalidest, kui need on avaldatud sobiva litsentsi alusel. Seoses üleeuroopalise LRE portaali loomisega on kerkinud esile õppematerjalide "reisimise" teema. Üleeuroopaliste õppematerjalide kogude testkasutus on näidanud, et õppematerjalide "reisimisel" ühest maast teise võivad takistuseks saada mitte ainult keelelised erinevused, vaid ka erinev haridussüsteem, õpetamismeetodid ja sotsiaal-kultuuriline taust. Samas on positiivseid näiteid õppematerjalidest, mida taaskasutatakse teistes maades isegi juhul, kui keel pole arusaadav.
Üheks sisu tüübiks, mis suhteliselt hästi erinevate maade vahel reisib, on fotod, illustratsioonid ja meediafailid. Ülalpool mainisime juba Wikimedia Commonsit . Teiseks kohaks, kust õpetaja võib õppematerjali koostamisel vajalikke fotosid leida, on fotoportaal Flickr . Siinkohal on oluline tähele panna, et ainult osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on Creative Commons litsentsiga. Flickr kasutajad saavad ise valida, millise kuuest Creative Commons litsentsist nad oma fotole valivad. Hetkel on Flickr keskkonnas üle 181 miljoni avatud litsentsiga foto, mida on litsentsitüübi järgi võimalik otsida aadressil: http://www.flickr.com/creativecommons/ .
Siinkohal esitasime me vaid lühikese ülevaate olulisematest avatud õppematerjalide ja sisu kogudest internetis. Täpsema ülevaate Creative Commons litsentsi alusel avaldatud materjalide kogudest leiate aadressil http://wiki.creativecommons.org/Content_Curators . Avatud sisulitsentsiga materjale on võimalik otsida ka Google otsingumootori abil. Selleks tuleb Google avalehelt valida täpsem otsing ning seejärel määrata otsitavate materjalide kasutusõigused. Google’i otsingumootorit kasutab ka creativecommons.org lehel paiknev otsing.
