Avatud sisulitsentsid

Tänapäevase autoriõiguse põhimõtted on pärit 19. sajandi lõpust (Berni konventsioon pärineb aastast 1886) ning ei arvesta tänapäevase olukorraga, kus arvutid ja internet on loonud igaühele lihtsad võimalused teoste kopeerimiseks, muutmiseks ja avaldamiseks.

Kujutame ette olukorda, kus õpetaja koostab järgmiseks päevaks esitlust ning tahab selles kasutada internetist leitud ingliskeelset joonist. Joonise juures polnud mingit eraldi litsentsi või märget autoriõigustele, seega tuleb eeldada, et joonist saab kasutada täpselt autoriõiguse seaduses lubatud viisil. Autoriõiguse seadus lubab illustratsioonide kasutamist hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel. Samas ei tohi õpetaja joonise juures olevaid ingliskeelseid tekste eesti keelde tõlkida, sest teose tõlkimine kuulub autori varaliste õiguste hulka ning selleks on vaja autori nõusolekut. Samuti oleks problemaatiline sellise esitluse avaldamine internetis, sest hariduslikel eesmärkidel kasutamine piirdub üldjuhul klassiruumiga. Seega peaks õpetaja joonise autoriga ühendust võtma ning paluma luba joonise tõlkimiseks ning joonist sisaldava esitluse internetis avaldamiseks. Paraku võtab vastuse saamine enamasti rohkem aega kui üks õhtupoolik ning sageli on ka autori e-posti aadressi leidmine keeruline. Joonise autor oleks ilmselt õnnelik, kui keegi saab tema joonist kasutada, kuid traditsioonilise autoriõiguse piirangud muudavad selle keeruliseks.

Selliste olukordade lahenduseks on avatud sisulitsentside kasutamine. Avatud sisulitsents on luba, millega autor annab teose kasutajale õiguse teostada osa oma isiklikke või varalisi õiguseid. Enamasti kuulub siia õigus teost kohandada, kopeerida ja levitada. Avatud sisulitsentsid võivad sisaldada ka lisapiiranguid, näiteks ärilise kasutuse piirang.

Kõige tuntumaks avatud sisulitsentsiks on Creative Commons litsentsid. Creative Commons puhul ei ole tegemist mitte ühe litsentsiga, vaid kuuest erinevate piirangutega litsentsist koosneva litsentsiperekonnaga (sulgudes lühendid):

• Attribution litsents (CC BY)
• Attribution-No Derivative Works litsents (CC BY-ND)
• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works litsents (CC BY-NC-ND)
• Attribution-Noncommercial litsents (CC BY-NC)
• Attribution-Noncommercial-Share Alike litsents (CC BY-NC-SA)
• Attribution-Share Alike litsents (CC BY-SA)

Litsentsi nimes olevad sõnad tähistavad piiranguid, mida teose kasutaja peab järgima:

• Attribution — kohustus viidata teosele autori poolt määratud viisil
• Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
• Noncommercial — teost ei tohi kasutada ärilistel eesmärkidel
• No Derivative Works — teost ei tohi muuta ega kasutada tuletatud teoste loomisel

Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida, levitada ja edasi anda. Lisaks kaasneb teose muutmist lubavate CC litsentsidega (need litsentsid, mille nimes ei sisaldu No Derivative Works piirang) õigus Remix, mis lubab kasutajal teost tõlkida, kohandada, panna kokku teiste sobiva litsentsiga teostega jne.

Creative Commons litsentsidega materjalide lihtsaks äratundmiseks on sellised materjalid internetis alati tähistatud vastava ikooniga. Ikooni peale klõpsates suunatakse kasutaja leheküljele, kus on lühidalt lahti seletatud litsentsi üldpõhimõtted. Samalt leheküljelt pääseb ka litsentsi tervikteksti juurde. Lisaks sellele on Creative Commons litsentsiga materjalid varustatud koodiga, mis aitab otsingumootoritel selliseid materjale lihtsalt üles leida.

Kui esimene Creative Commons litsentside komplekt 2002. aastal avaldati, olid litsentsid seotud väga tihedalt USA õigusruumiga. Praeguseks on jõutud litsentside kolmanda versioonini ning litsentsid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja viidud vastavusse kohaliku autoriõiguse seadusega. Eestis tegeleb Creative Commons litsentside lokaliseerimisega e-Õppe Arenduskeskus. Eesti keelde tõlgitud ning kohaliku autoriõiguse seadusega kooskõlla viidud litsentsid avaldati novembris 2011. Eesti keeles kasutatakse järgmiseid litsentside nimetusi (sulgudes lühendid):

• Autorile viitamine 3.0 Eesti (CC BY)
• Autorile viitamine + tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti (CC BY-ND)
• Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti (CC BY-NC-ND)
• Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk 3.0 Eesti (CC BY-NC)
  
• Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + jagamine samade tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-NC-SA)
  
• Autorile viitamine + jagamine samade tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA)
  

Põhjalikum info eestindatud Creative Commons litsentside kohta on Creative Commons Eesti kodulehel. Samas on ka voldik Eesti litsentside kohta ning raamat litsentside täistekstidega.

Erinevad Creative Commons litsentsid tagavad autorile paindlikkuse litsentsi valikul, kuid samas tuleb silmas pidada, et üldjuhul ei saa erineva litsentsiga materjale kokku panna. Õppematerjalide puhul on see probleem väga tõsine, sest enamus Creative Commons litsentsiga õppematerjale jaguneb kahe omavahel mitteühilduva litsentsi vahel — Attribution-Noncommercial-Share Alike ja Attribution-Share Alike litsents. Nagu litsentsi nimedest näha, seisneb nende erinevus selles, et üks litsents lubab ärilist kasutamist ja teine mitte.

Kasutajad valivad oma teosele sageli ärilise kasutuse piirangut sisaldava litsentsi lootes, et selline litsents aitab nende õigusi paremini kaitsta. Tegelikkuses võib selline litsents välistada hoopis mitmeid esmapilgul mõistlikke võimalusi teose taaskasutamiseks. Probleem seisneb selles, et ärilise ja mitteärilise kasutamise piir ei ole Creative Commons poolt piisavalt täpselt defineeritud. Kasutajate õigusi aitab hoopis kindlamalt kaitsta Share Alike piirang. See tähendab seda, et kui näiteks õpikukirjastus otsustab internetist leitud harjutust enda töövihikus kasutada, siis peab ta selle avaldama sama litsentsi alusel. Ilmselt ei lähe selline litsents, mis lubab kasutajatel kõikidel eesmärkidel töövihikut vabalt reprodutseerida, kokku kirjastuse ärihuvidega. Seetõttu on Creative Commons litsentside puhul võimalus anda erinevatele kasutajatele spetsiaalselt nende vajadustele vastavaid litsentse. Meie näite puhul kontakteeruks õpikukirjastus harjutuse autoriga, ning kokkulepitud tasu eest annaks autor selle harjutuse õpikukirjastusele koos ärilist kasutust keelava Attribution-Noncommercial-Share Alike litsentsiga või traditsioonilise autoriõiguse alusel kasutamiseks.

Creative Commons ei ole sugugi mitte ainuke avatud sisulitsents. Teistest avatud sisulitsentsidest on tuntuim GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GNU FDL), mis sarnaneb oma piirangute poolest Attribution-Share Alike litsentsiga.

Lisaks avatud sisulitsentsidele on olemas avalikku omandisse (ingl. k. Public Domain ) kuuluvad teosed. Need on teosed, mille autori surmast on möödas 70 aastat või mille autor on loobunud kõigist isiklikest ja varalistest õigustest. Ameerika õigusruumis on võimalik autoritel loobuda ka isiklikest õigustest, kuid Eesti autoriõiguse seaduse järgi ei ole see võimalik. Muuhulgas kuuluvad avalikku omandisse USA riigiasutuste töötajate poolt tööülesannete käigus loodud teosed.