Cristoforo Colombo elu ja avastused
Eesmärk on tutvustada lühidalt Cristoforo Colombo elu ja olulisemaid avastusi. Põhineb see kunagisel põhjalikumalt koostatud referaatlikul tööl. Mõeldud on ta nii ülikooli ja tavakooli õpilastele, kui ka lihtsalt ajaloo ja maadeavatuste huvilistele.
On teada üldfakt, et Kolumbus on pärit Genuast. Samas tervelt 17 Itaalia linna nimetavad teda oma elanikuks. Seal hulgas ka loomulikult Genua ise. Sageli on need nõuded naeruväärsuse piiri ületanud. Samas taotlevad Kolumbust endale veel 10 eri rahvast. Näiteks olevat ta taanlane, kreeklane, sakslane jne.
Kolumbuse testamendis on aga kirjas järgmine: „Sündinud Genuas, tulin Kastiiliasse, et teenida Teie Kõrgeaususi...
Noorus....
Kolumbuse isa, Domenico Colombo, sündis seitsmepealisse perekonda. Ta abiellus kangru tütre Susanna Frontanarossaga. Peatselt kinkis ta oma mehele neli poega: Cristoforo, Pellegrino, Bartolomeo, Giacoma ja tütre Bianchinetta.
Viimaste andmete järgi sündis Kolumbu 25. augusti ja 30. oktoobri vahel aastal 1451. Antud andmed on saadud tänu ühele seigale, kus ta pidi tunnistajana andma ütlusi.
Cristoforost sai kangur, nii nagu ta isa oligi. Telgede taga oli ta harva, leida võis teda rohkem kontorist arveraamtaute tagant. Lugemist, kirjutamist ja rehkendamist olid talle õpetanud Santo Stefano ja Santa Catarina kloostri mungad. Ta õppis kosmograafide kirjutiste mõistmist, astroloogiat, geomeetriat ja harjutas joonistamiskunsti, et osata maid ja taevakehasid kujutada.
Teda võis tihti leida sadamast, kus ta lobises sõitudelt naasnud madrustega. Nii kuulis ta jutte vendadest Vivaldidest, kes tahtsid ümber Aafrika tipu purjetada ja muidugi ka veneetslaste reisidest. Ikka ja jälle räägiti Marco Polost ja tema reisidest suure khaani juurde.
Lõpuks sai tal isa juures töötamisest villand ja ta hakkas merd sõitma. Alustas lihtsamate reisidega rannajoone lähedal, milleks kasutas purjepaati. Nii saavutas neljateistkümnene Kolumbus kodust sõltumatuse. Peatselt pöördusid ka reederid tema poole pakkudes ülesandeid, mis olid seotud reisidega Põhja–Aafrikasse, Hispaania ja Portugali ning Vahemere kandis üldiselt.
- 1476 - kuulis viikingitest ja nende jutte tundmatu mandri olemasolust.
- 1477 - Centurione kaubanduskontor võttis Kolumbuse agendina tööle, mistõttu hakkas ta tihti sõitma Lissaboni ja Genua vahet.
- 1480. aastate esimene pool - retk Lääne-Aafrika rannikualadele – purjetas Kullarannikuni. Esimene kord kui ta puudutas kullatolmu, mille maagiline tõmme püsis tal elu lõpuni.
Portugallalste käe all sai ta põhjaliku koolituse, praktiseeris laevadel ja läbis sõjaväe-transpordilaeva ohvitseri väljaõppe. Ta õppis kuidas ääretutes ookeani kaugustes õiget teed leida, kuidas purjetada vastutuult, ristelda, meeskonda kamandada jpm.
Kaks kuningat ja kuninganna...
- 1482 aasta lõpus pöördub Kolumbus kuninga João II poole, keda tunti kui äkkvihale kalduvat, südametunnistuseta ja julma, kuid ka üliandekat, terava mõistusega meest. Ta nõudis kolme karavelli koos proviandiga terveks aastaks ja laevatäit vahetuskraami. Veel tahtis ta domi’i tiitlit ja suuradmirali auastet, nimetatud avastatud maade asekuningaks, kümnendiku osa tuludest ja õigust täita kaheksandik osa tervest laevatrümmist omaenese kaubaga. Toetusepalujat süüdistati liialdases Marco Polo lugemises.
-
Hispaania kuningapaariga kohtumisel jutustas Kolumbus neile ideest ja näitas koguni maailmakaarti. Ta kinnitas, et tagasi toodava kulla abil saaks tagasi võita koguni Püha Maa ning see kujutluspilt panigi kuninganna südame põksuma, sest tegu oli väga vaga ja uskliku inimesega. Kuninganna lasi ta plaanide õigsust kontrollima, mis võttis aega 4 aastat.
-
1490. ja 1491. aasta vahetusel tõi käskjalg kuningapaarilt kirja, mille sisu oli lühidalt ei ehk kuningapaar ei toeta sellist ettevõtmist. Kolumbus pidi aga otsusatma, kelle poole selle plaaniga nüüd pöörduda. Luís de Santángel, kuningakoja varahoidja, veenis aga kuninganna ümber.
Kuna riigikassad olid tühjad peetud sõdade pärast, siis rahastamise küsimus oli suure küsimärgi kohal. Santángel palus selle probleemi juba tema õlgadele jätta. Santángel ise oli jõukas mees ja sai enda nimel laenu võtta, kaheksandiku osa muretses Kolumbus Genua kaupmeestelt. Ekspeditsiooni maksuvus oli tänapäeva kurssi pannes ligikaudu 157 000 EEKi.
Siit leiad esitluse Kolumbuse 4 Ameerikasse viiva reisi kohta.
Kontrolli ka omandatud teadmisi järgneva testiga...
