Folksonoomia ja ühisjärjehoidjad
Raamatukogud on läbi sajandite tegelenud kirjandusallikate liigitamise probleemidega. Tänapäeval raamatukogudes kasutatavad liigitussüsteemid pärinevad 19. sajandi lõpust. Esimeseks suureks läbimurdeks liigitussüsteemide alal oli Melvin Dewey poolt 1876. aastal koostatud Dewey kümnendliigitus (ingl. k. Dewey Decimal Classification). Selle edasiarendusena koostasid belgia bibliograafid Paul Otlet ja Henri la Fontaine Universaalse Kümnendliigituse (UDK) (ingl. k. Universal Decimal Classification), mida kasutatakse valdavalt Euroopa, Aasia ja Austraalia raamatukogudes. Mõlema süsteemi puhul hoiti raamatute kirjeid mahukates kaartkataloogides ning igal kirjel oli kindel numbrikombinatsioon. Tänapäeval on kaartkataloogide asemel kasutusel elektronkataloogid ning seoses meid ümbritseva maailma pideva arenguga täiendatakse ka liigitussüsteeme uute alaliigitustega. Näiteks õpiobjekte käsitleva magistritöö UDK kood on 371.68 :004 (043).
Folksonoomia
Tavainimese mälu toimib paraku erinevalt raamatukogu kaartkataloogidest. Sageli ei mäleta me isegi raamatu autorit, vaid meie jaoks on raamat meeles kui "roheline pehmete kaantega sotsioloogia õpik". Internetis võib igaüks erinevat sisu avaldada ning puuduvad bibliograafid, kes selle kohta "kataloogikaarte koostaks". Seetõttu vajatakse veebis paindlikumat visi materjalide kirjeldamiseks kui UDK-laadsed rangelt tsentraliseeritud liigitussüsteemid. Liigitussüsteemide kasutamine veebis loob täiendavaid võimalusi materjalide leidmiseks, muidu peaksid kasutajad vaid otsingumootorite võimalustega piirduma.
2004. aasta kandis hakati internetis laiemalt kõnelema folksonoomiast (ingl. k. folksonomy). Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu. Näiteks raamatute puhul võib täiesti vabalt kasutada lisaks sisu kirjeldavatele märksõnadele sociology ja textbook ka vormi kirjeldavaid märksõnu nagu green ja softcover.
Kaks kõige tuntumat folksonoomial põhinevat rakendust on ilmselt fotoportaal Flickr ja ühisjärjehoidja Delicious. Esimene võimaldab kasutajatel üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega (ingl. k. tag), mis teistel fotosid leida aitavad. Kõik märksõnad töötavad omakorda lingina, mille peale klõpsates näeb teisi sama märksõnaga kirjeldatud fotosid. Lisaks sellele on märksõnade põhjal koostatud märksõnapilved (ingl. k. tag cloud), mis näitavad kogu süsteemi populaarsemaid märksõnu või konkreetse kasutaja märksõnu.
Folksonoomia puhul tehakse vahet kitsal ja laial folksonoomial. Laia folksonoomia puhul märgistab palju inimesi sama objekti kasutades erinevaid nende jaoks olulisi märksõnu, mis võivad sageli erinevatel kasutajatel korduda. Näiteks mõnda populaarset linki võivad Delicious keskkonnas kirjeldada tuhanded kasutajad. Kitsa folksonoomi puhul märgistab ühte objekti üks või paar inimest kusjuures iga märksõna kasutatakse ühe korra. Kitsa folksonoomia näiteks võib tuua fotode kirjeldamise Flickr keskkonnas, kus enamasti saab fotot kirjeldada autor ja ta sõbrad.
Ühisjärjehoidjad
Üheks praktiliseks folksonoomia rakenduseks, mida igaüks kasutada saab on ühisjärjehoidjad. Need veebikeskkonnad lahendavad mitmeid probleeme, millega internetikasutajad igapäevaselt kokku puutuvad. Näiteks on paljudel inimestel tööl ja kodus eraldi arvuti ning seetõttu on veebibrauseri järjehoidja kasutamine lemmiklinkide salvestamiseks raskendatud - ikka juhtub, et vajalik link on salvestatud teise arvuti brauserisse. Ühisjärjehoidjate kasutamisel salvestatakse lingid ühte veebikeskkonda ning neile pääseb ligi igast internetti ühendatud arvutist. Lisaks sellele on ühisjärjehoidjasse salvestatud linke võimalik jagada teiste inimestega. Näiteks on võimalik mingi kursuse käigus kokku leppida, et kõik kursusega seotud lehed lisatakse sama märksõnaga (näiteks viitamiskursus) Delicious keskkonda.
Uute linkide lisamiseks Delicious keskkonda on kõige mugavam kasutada oma veebibrauserisse paigaldatavaid spetsiaalseid nuppe. Siis piisab teil huvitaval lehel olles selle järjehoidjasse lisamiseks vastaval nupul klõpsamiseks ning kohe seejärel suunatakse teid Delicious keskkonda uue lingi lisamise lehele. Seal saate valida lehe kirjeldamiseks märksõnad soovitatud märksõnade hulgast või sisestada oma märksõnad. Lingi salvestamise järel suunatakse teid tagasi esialgsele veebilehele.
Delicious toimib ka sotsiaalse võrgustikuna, kus saab sõpru ja tuttavaid oma kontaktidesse lisada. Uue lingi lisamisel on lisaks märksõnadele võimalik valida ka oma kontaktide hulgast inimesed, kellele link saadetakse. Kõik Delicious keskkonda salvestatud lingid on avalikud. See tähendab seda, et huvitavaid linke on võimalik leida nii samade huvidega sõpru jälgides kui ka sirvides inimesi, kes teid huvitava lehekülje oma linkide hulka on lisanud (iga lingi juures näidatakse kõiki inimesi, kes selle lisanud on). Kõigist Delicious keskkonnas kasutatavatest populaarsetest märksõnadest annab parima ülevaate üldine märksõnapilv.
Mõned praktilised näited Delicious kasutamisest:
- Kursuse, seminari või muu ürituse puhul võib leppida kokku ühise märksõna, millega kõik osalejad linke jagavad. Näiteks ifi7033
- Üliõpilaste juhendamisel võib leppida kokku kindla märksõna, mida üliõpilane ja juhendaja kasutavad. Näiteks magister_hillar_poldmaa
Selliselt lisatud linkide jälgimiseks ei pea sugugi pidevalt Delicious keskkonda külastama. Iga märksõna lehekülje lõpus on link, mis võimaldab tellida sellele lehele lisatud linkide kohta info oma RSS lugejasse.
Teisi ühisjärjehoidjaid
Viimasel paaril aastal on ühisjärjehoidjaid palju juurde tekkinud. Osa nendest on Delicious stiilis isiklike linkide kogumiseks (näiteks Furl), teised jälle uudiste jagamiseks (näiteks Digg). Mõned tuntumad ühisjärjehoidjad on:
- Furl
- Digg
- Propeller
- StumbleUpon
- Reddit.com
- Newsvine.com
- Fark.com
- Blinklist.com
- Clipmarks
- Shoutwire.com
- Diigo.com
