LeMill
Edit, tips for use and more...
MultimediaMaterial

Lühiülevaade õpihaldussüsteemidest

by Hans Põldoja — last modified 2011-09-11 18:47
group: Haridustehnoloogia Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud

Esimesed katsetused veebi kasutamiseks õppetöö läbiviimiseks pärinevad 1990-ndate algusest. Siis seisnes see eelkõige õppematerjalide avaldamises veebilehekülgedena ning e-posti kasutamises suhtluseks. 1990-ndate keskel hakati arendama spetsiaalseid veebirakendusi õppetöö läbiviimiseks. Selliste rakenduste kohta on paralleelselt kasutusel mitu erinevat mõistet. Euroopa kultuuriruumis räägitakse enamasti virtuaalsetest õpikeskkondadest (ingl. k. virtual learning environments ). Põhja-Ameerikas kasutatakse enam õpihaldussüsteemi mõistet (ingl. k. learning management system ). Vähemal määral kasutatakse ka mõisteid course management system ja learning platform .

Dillenbourg, Schneider ja Synteta (2002) toovad välja seitse omadust, mis iseloomustavad virtuaalseid õpikeskkondi:

Õpihaldussüsteemi mõiste on natuke kitsam, selle all mõeldakse kursuste läbiviimiseks mõeldud veebirakendusi. Tüüpiliselt pakuvad õpihaldussüsteemid järgmiseid vahendeid:

Esimeseks laiemalt levinud õpihaldussüsteemiks sai Briti Kolumbia Ülikoolis loodud WebCT , mille esmaversioon valmis 1996. aastal. WebCT on lühend nimest Web Course Tools — keskkond koosneb hulgast erinevatest moodulitest, mille hulgast õppejõud valib oma kursusele vajalikud vahendid. WebCT ja teiste esimese põlvkonna õpihaldussüsteemide üheks oluliseks müügiargumendiks oli "pedagoogline neutraalsus". See tähendab seda, et keskkond ei rõhuta ühtegi õppimiskäsitlust ning õppejõud saab valida tema olukorrale sobiva komplekti vahendeid. Reaalses elus võis see tähendada nii paljude suhtlemisvahenditega kursust, kus õppijad tegid aktiivselt koostööd kui ka lihtsalt ülespandud õppematerjale ning valikvastustega teste.

Eestis võeti WebCT keskkond kasutusele 2000. aastal Tartu Ülikoolis ning peale TÜ kasutasid seda väiksemas mahus ka mitmed teised ülikoolid (Ruul, 2004). 2002. aasta alguses tõstis WebCT olulisel määral oma litsentside hinda ning see sundis ülikoole Eestis ja mujal alternatiive otsima. See sai ka üheks tõukeks Eesti e-Ülikooli konsortsiumi moodustamisele, kes hakkas WebCT õpihaldussüsteemi kõigile oma liikmetele keskselt pakkuma (tänaseks on sellest saanud e-Õppe Arenduskeskus ). 2006. aastal ostis WebCT teine suur õpihaldussüsteemide arendaja BlackBoard, ning alates sellest ajast nimetati keskkond ümber BlackBoardiks. Viimastel aastatel kalli kommertstarkvara kõrval järjest olulisemale kohale tõusnud vabavaralised õpihaldussüsteemid. Seetõttu loobub e-Õppe Arenduskeskus 2011. aasta lõpus BlackBoardi pakkumisest Eesti kõrgkoolidele.

Vabavaralistest õpihaldussüsteemidest on kõige tuntum Moodle tarkvara. Peale avatud lähtekoodi on Moodle’i edu teiseks põhjuseks modulaarne ülesehitus, mis on võimaldanud luua vabatahtlikel arendajatel kümneid erinevaid lisamooduleid. Moodle’i autorid rõhutavad, et erinevalt mitmetest varasematest õpihaldussüsteemidest on nende keskkond loodud sotsiaalkonstruktivistlikku õppimiskäsitlust silmas pidades (Moodle, 2005).

WebCT ja Moodle kõrval on täna kolmandaks Eestis kasutatavaks õpihaldussüsteemiks IVA , mis arendati aastatel 2002-2008 Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuses. Sarnaselt Moodle'iga rõhutati ka IVA puhul seda, et keskkond on suunatud sotsiaalkonstruktivistlikule õppimisele (Laanpere, Kippar Põldoja, 2003). Viimastel aastatel pole IVA keskkonda aktiivselt edasi arendatud, kuid hetkel on käsil jätkuprojekt IVA2 .

Valik teisi õpihaldussüsteeme ja õpikeskkondi:

Viimasel viiel aastal on õpihaldussüsteemide kiire areng peatunud. Selle üheks peamiseks põhjuseks on Veeb 2.0 vahendite ja sotsiaalse tarkvara esilekerkimine. Seetõttu on ka õpihaldussüsteemid hakanud pakkuma mitmeid Veeb 2.0 keskkondadele omaseid vahendeid nagu blogid ja wikid.

Kasutatud allikad

Dillenbourg, P., Schneider, D., Paraskevi, S. (2002). Virtual Learning Environments. In A. Dimitracopoulou (Ed.), Proceedings of the 3rd Hellenic Conference on Information Communication Technologies in Education (pp. 3-18). Rhodes: Kastaniotis Editions. [PDF ]

Laanpere, M., Kippar, J., Põldoja, H. (2003). Kodumaine õpihaldussüsteem IVA: pedagoogiline ja tehniline kontseptsioon. AA, 2. Loetud aadressil http://deepzone0.ttu.ee/aa/modules.php?name=Newsfile=articlesid=268

Moodle Docs. (2005). Philosophy. Loetud aadressil http://docs.moodle.org/en/Philosophy

Ruul, K. (2004). E-õppe hetkeseis ja tulevikusuunad Eestis e-ülikooli ühise e-õppe keskkonna valiku taustal. AA, 2. Loetud aadressil http://deepzone0.ttu.ee/aa/modules.php?name=Newsfile=articlesid=315

Creative Commons License