• Log in
• Join

• Content
• Methods
• Tools
• Community

Mis on programmeerimine?

Arvuti koosneb riistvarast ja tarkvarast. Tarkvara moodustavad operatsioonisüsteem (näiteks Windows), rakendustarkvara (näiteks Word, Excel, ...), utiliidid (näiteks viirusetõrje- ja arhiveerimisprogrammid) jms. Iga programm on konkreetse ülesande täitmiseks, näiteks Paintiga saame me joonistada, aga Internet Exploreriga ei saa. Paint jälle seevastu ei saa hakkama Interneti lehekülgede näitamisega.

Arvuti on masin, mille juhtimiseks on olemas kindlad käsud – nn. masinkood. Esialgu kirjutatigi programme masinkoodis, kuid programmeerimise lihtsustamiseks hakati 1950. aastatel kasutusele võtma programmeerimiskeeli. Programmeerimiskeeled on programmide koostamiseks loodud lihtsa grammatikaga algoritmikeeled, milles loodud programmid tuleb täitmiseks tõlkida arvutile arusaadavasse masinkoodi. Erinevate programmeerimiskeelte puhul toimub see protsess (transleerimine) erinevalt.

Kokku on maailmas mitusada erinevat programmeerimiskeelt, mõned tänapäeval kasutatavamad neist:

• Pascal
• C, C++
• Visual Basic
• Java
• Veebi programmeerimiskeeled (Perl, PHP, Python jmt)
  

Programmeerimiskeeli võib liigitada selle järgi, "kui kaugel" nad asuvad masinkoodist:

• masinkood
• madaltasemekeeled (assemblerkeeled)
• kesktasemekeeled (C)
• kõrgtasemekeeled (Pascal, Java, C++)
  

Selle järgi, kuidas programmeerija poolt kirjutatud programmi lähtekood arvutile arusaadavasse masinkoodi tõlgitakse, jagunevad programmeerimiskeeled kaheks:

• interpreteeritavad keeled
• kompileeritavad keeled
  

Esimesel juhul tõlgitakse programm igal täitmisel täitmisega samaaegselt masinkoodi. Sel juhul on programmi täitmine aeglasem ning vead ilmnevad alles täitmise käigus. Interpreteeritava keele on näiteks Basic.

Kompileerimise puhul töötleb spetsiaalne programm – kompilaator – programmi lähtekoodi arvutile mõistatavasse masinkoodi ühe korra ning loob seejuures programmifaili. Selle eeliseks meetodi eelisteks on hilisem kiirus programmi täitmisel ning veakindlus – vigase lähtekoodi korral väljastatakse veateade ning programmifaili ei looda. Kompileeritavad keeled on näiteks C ja Pascal.