Õpiobjektide repositooriumid ja referatooriumid

piobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste ppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Esimesed piobjektide repositooriumid tekkisid 90ndate aastate teises pooles koos pihaldusssteemide kasutuselevtuga.

Esialgu kasutas iga repositoorium oma spetsiifikale vastavat komplekti metaandmeid, millega piobjekte kirjeldati. Enamasti phines see Dublin Core metaandmetel, mis sisaldasid ldist infot, nagu pealkiri, autor, avaldamise aeg, teema, keel, kirjeldus, formaat, autoriigused jne. Dublin Core puuduseks ppematerjalide seisukohalt oli see, et see ei sisaldanud ppematerjali tpi ega pedagoogilist kasutamist kirjeldavaid metaandmeid. Seetttu alustasid juhtivate repositooriumite pidajad koostd hise piobjektide metaandmete standardi vljattamiseks. Selle tulemusena valmis 2002. aastal IEEE Learning Object Metadata standard. Siiski kasutab enamik repositooriume IEEE LOM standardist mnevrra erinevat metaandmete komplekti. hilduse tagamiseks teiste repositooriumitega koostatakse sel juhul rakendusprofiil (application profile), mis kirjeldab repositooriumis kasutatavad metaandmete elemendid, nende vimalikud vrtused ning vastavuse IEEE LOM standardile.

piobjektide repositooriumid vimaldavad enamasti seada piiranguid piobjektide kttesaadavusele. Niteks on vimalik anda ligips ainult kindla likooli ppejududele. Kige piiratumal juhul neb kasutaja vaid piobjekti metaandmeid ning peab piobjektile ligipsu saamiseks kontakteeruma autori vi kirjastajaga. Samuti vimaldavad repositooriumid enamasti saada levaadet ppematerjalide kasutamise kohta.

piobjektide repositooriumide heks eriliigiks on referatooriumid . Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult piobjektide metaandmeid. piobjekt vi ppematerjal ise paikneb sel juhul kas mnes repositooriumis vi avalikult internetis. Metaandmete sirvimine on enamasti kigile avalik ning seetttu on repositooriumid kujunenud pris populaarseteks.

Viimastel aastatel on e-ppe valdkond muutunud tunduvalt avatumaks kui 90ndatel aastatel. Koos avatud sisulitsentside (niteks Creative Commons) kasutuselevtuga on aina enam hakatud knelema ka avatud ppematerjalidest (open educational resources). Schaffert ja Geser (2007) toovad vlja jrgmised avatud ppematerjalide tunnused:

• materjal on internetis avalikult kttesaadav;
• materjal on avaldatud avatud sisulitsentsiga, mis vimaldab kasutajatel seda oma vajadustele vastavalt kohandada;
• materjal kasutab avatud dokumendiformaati, mis on teiste kasutajate jaoks toimetatav;
• materjal on toimetatav kasutades vaba tarkvara.

Terve rida uusi repositooriume ja referatooriume on keskendunud just avatud ppematerjalide vahendamisele. Samuti hakkab viimasel ajal kaduma piir ppematerjalide loomise vahendite ja repositooriumide vahel, sest tnapevased tehnoloogiad vimaldavad ppematerjale luua otse veebikeskkonnas.

Omaette probleemiks on ppematerjalide otsing repositooriumidest. Algselt olid paljud piobjektide repositooriumid loodud selliselt, et otsingumootorid ei saanud nendes sisalduvaid piobjekte indekseerida. Seetttu pole Google abil piobjektide leidmine sugugi lihtne. Selle probleemi lahenduseks on viimastel aastatel ttatud liitosting ssteemidega, mis vimaldavad otsida korraga mitmest repositooriumist. Tuntumaks selliseks lahenduseks on Globe otsingumootor (http://www.globe-info.org/ ).

Eestikeelsete ppematerjalide kogud

Eestis vib ppematerjalide repositooriumiks lugeda 3...4 rakendust:

Koolielu (http://koolielu.ee/pg/waramu/ ) on Tiigrihppe Sihtasutuse poolt hallatav haridusportaal, mis sisaldab muuhulgas ldhariduskoolidele meldud ppematerjale. Tehniliselt on tegemist nii repositooriumi kui ka referatooriumiga. ppematerjale saavad sinna lisada kik Koolielu portaali kasutajad, kuid enne avaldamist vaadatakse need lbi ja kiidetakse heaks Koolielu ainemoderaatorite poolt. Kik ppematerjalid on varustatud detailsete metaandmetega, mis lihtsustavad nende sirvimist ja otsingut. Oluline osa ppematerjalidest on avaldatud erinevate Creative Commons litsentside alusel. Koolielu ppematerjalide repositoorium ttab Tallinna likoolis loodud Waramu repositooriumitarkvara baasil.

e-ppe Arenduskeskuse repositoorium (http://www.e-ope.ee/repositoorium ) sisaldab krgkoolide ja kutseppeasutuste ppejudude poolt koostatud ppematerjale. Suur osa seal kirjeldatud ppematerjalidest on avaldatud Creative Commons litsentside alusel.

Teistest Eesti ppematerjalide kogudest vrivad ramainimist Miksike (http://www.miksike.ee/ ) ja LeMill (http://lemill.net ). Miksike sisaldab suurt hulka e-lehti, millest oluline osa on loodud aastate eest ning pole korralike metaandmetega kirjeldatud. LeMill keskkonna loojad ei liigita LeMill keskkonda repositooriumide alla, kuid sellegipoolest sisaldab see keskkond le 1800 eestikeelse ppematerjal, mis on varustatud nende sirvimist ja otsimist vimaldavate metaandmetega.

Tuntumad lemaailmsed repositooriumid ja referatooriumid

• MERLOT (http://www.merlot.org/ ) on ks maailma juhtivaid referatooriume, mida on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University ning aastate jooksul on kogutud enam kui 22 000 ppematerjali metaandmed. Enamik ppematerjalidest on inglise keeles ning meldud krghariduses kasutamiseks.
• OER Commons (http://www.oercommons.org/ ) on referatooriumi phimttel ttav avatud ppematerjalide kogu, mis sisaldab ppematerjale erinevatest avatud ppematerjalide kogudest. Muuhulgas on seal ka le 200 eestikeelse ppematerjali metaandmed.
• Learning Resource Exchange (http://lreforschools.eun.org/ ) on le-euroopaline ldhariduskoolide ppematerjalide referatoorium, mis sisaldab hetkel le 39 000 ppematerjali erinevatest Euroopa maadest. Oluline osa LRE kaudu leitavaid piobjekte on avaldatud Creative Commons litsentsiga.
• Connexions (http://cnx.org/ ) on ks juhtivaid avatud ppematerjalide repositooriume, mis sisaldab ka veebiphiseid vahendeid ppematerjalide loomiseks. Iga soovija saab Connexions ssteemiga liituda ning oma ppematerjalid seal avaldada. Projektiga alustati 1999. aastal ning praeguseks on seal le 16 000 ppematerjali.

• Ariadne (http://ariadne.cs.kuleuven.be/ ) oli ks esimesi suuremaid piobjektide repositooriume Euroopas. Sealsed ppematerjalid on enamuses krghariduses kasutamiseks.

Viited

Schaffert, S., Geser, G. (2008). Open Educational Resources and Practices. eLearning Papers 3(7). http://www.elearningpapers.eu/index.php?page=docdoc_id=11198doclng=4