Sisestus- ja väljastuslaused. Andmetüübid. Aritmeetikaavaldised

Pascali programmi struktuur on lihtsustatult järgmine:

program <programmi nimi>;
[deklaratsioonide osa]
begin
<programmi laused>
end.

Pascalis tohib kasutada järgmisi sümboleid:

• Ladina tähestiku tähed (Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss Tt Uu Vv Ww Xx Yy Zz)
• Araabia numbrid (0 1 2 3 4 5 6 7 8 9)
• Erisümbolid (: + - * / ( ) = [ ] , . ' < > ;)
  

Kõik programmiread (va. begin ja end) lõppevad semikooloniga. Programmi nimi peab algama tähega. Pascalis ei ole oluline, kas kirjutame programmi käsud suur- või väiketähtedega.

Pascali lähtekoodi võib lisada kommentaare, mis paigutatakse loogsulgude { ja } vahele. Kompilaator ei töötle loogsulgude vahel olevat programmi osa.

Traditsiooniliselt kirjutatakse igas õpitavas programmeerimiskeeles kõigepealt nn. hello world programm, mis kuvab ekraanile tervitusteksti "Hello world".

program hello;

begin
writeln('Hello world');
end.

Seejärel tuleb lähtekood salvestada ning kompileerida. Kompileerimine sõltub kasutatavast operatsioonisüsteemist ja tarkvarast, seetõttu me siin sellel detailsemalt ei peatu. Heaks tasuta Pascali kompilaatoriks on Free Pascal.

Nüüd viime programmi sisse ühe täienduse – programmi sulgemiseks ootame kasutajalt suvalise klahvi vajutust:

program hello;

begin
writeln('Hello world');
readln;
end.

Praegu oleme oma programmis kasutanud sisestust- ja väljastuslauseid:

• writeln - väljastuslause, mille peale väljastatakse tekst ja vahetatakse rida
• write - analoogiline eelmisega, kuid ilma reavahetusega
• readln -sisestuslause, loetakse sisse kasutaja poolt klaviatuurilt sisestatud tekst
  

Järgnevalt koostame programmi, mis küsib kasutaja käest tema nime ja tervitab seejärel kasutajat nimeliselt.

program tervitus;
var nimi : string;

begin
write('Palun sisesta oma nimi: ');
readln(nimi);
writeln('Tere, ',nimi,'!');
readln;
end.

Käsuga var määratakse ära programmis kasutatavad muutujad. String on tekstilist infot sisaldava andmetüübi tähis ja muutuja nimeks on nimi.

Pascalis on kasutusel järgmised andmetüübid:

• INTEGER - täisarvutüüp (-32 768 ... 32767)
• WORD - täisarvutüüp (0 ... 65535)
• REAL - reaalarvutüüp
• BOOLEAN - tõeväärtustüüp
• CHAR - märgitüüp
• STRING - stringitüüp
  

Muutujale väärtuse omistamine toimub järgnevalt:

pikkus:=185;
elukoht:='Tallinn';
taht:='a';
kindlustatud:='true';

Pascalis on võimalik kasutada järgmisi aritmeetikatehteid:

• + liitmine
• - lahutamine
• * korrutamine
• / jagamine
  

Pascalis on järgmised võrdlustehted:

• = võrdne
• > suurem kui
• < väiksem kui
• <= suurem-võrdne
• >= väiksem-võrdne
• <> ei võrdu
• IN sisaldub
  

Järgnevalt näide lihtsast matemaatilisest programmist, mille abil leitakse kahe täisarvu summa:

program liitmine;
var a, b, c : integer;

begin
writeln('See programm arvutab kahe täisarvu summa.');
write('Sisesta esimene arv: ');
readln(a);
write('Sisesta teine arv: ');
readln(b);
c:=a+b;
writeln('Summa on ',c);
readln;
end.

Selle programmi saame kirjutada ka ilma summat tähistavat muutujat c kasutusse võtmata. Sel juhul on summat arvutav aritmeetikaavaldis väljastuslauses:

writeln('Summa on ',a+b);

Ülesanded

Ülesanne 1. Muutke programmi nii, et liidetaks reaalarve.

Ülesanne 2. Muutke programmi nii, et esimene arv jagataks teisega.

Reaalarvutüüpi muutuja väärtus väljastatakse vaikimisi arvu 10 astmete kaudu. Et saada reaalarvu lihtsalt loetaval kujul peame me väljundit vormindama:

writeln('Jagatis on ',c:0:2);

Antud juhul väljastatakse reaalarvutüüpi muutuja c väärtus kahe komakohaga.