Eesti keeles lugema ja kirjutama õppimisel on häälikute pikkuse tajumise oskus eriti oluline. Raskeimaks probleemiks peetaksegi vältefoneemi omandamist. Lugemisel tuleb taastada sõnade rõhulis-rütmiline struktuur, st lugeda kas sõna I, II või III vältelisena. Kirjutamisel tuleb ilmsiks sama probleem ümberpööratud kujul: kuuldud (I, II või III vältes) sõna fikseeritakse vastavalt eesti keele tähekasutusreeglitele (I vältes sõna puhul kasutada 1-kordseid tähti, sulghäälikute märkimiseks valida GBD jne). See eeldab oskust diferentseerida kuulmise abil ning ka ise artikuleerida eesti keele välteid ning seda, milline konkreetne häälik sõnas nö „väldet kannab“.
Käesolevas harjutuses on võimalik hääldada ühe ja sama koostisega sõnapaare ja -kolmikuid, milles sõnad erinevad üksteisest sulghääliku pikkuse poolest, on võimalik tunnetada, kuidas eesti keelele omane sõnavälde annab kogu reale teatud rütmi. Hääldades on tajutav teatud rütmiline struktuur.