• Log in
• Join

• Content
• Methods
• Tools
• Community

Soo. Pildiesitlus.

Õpi tundma sootaimi ning  soos elavaid loomi !

Pohl ehk palukas. Kasvab rabamättal, palumetsas, nõmmemetsas. Igihaljas taim. Lehed nahkjad, läikivad. Õitseb mai- ja juunikuus õrnroosade õiekellukestega. Marjad augustis, mõrkjashapuka maitsega. Hästisäilivad.

http://www.flickr.com/photos/candiedwomanire/1235434991/size
s/l/ - Dawn Endico's

Kukemari.

Vilju kannavad vaid emastaimed. Tumedamarjaline madal puhmas. Kasvab rabas kuivematel mätastel, metsas. Vitamiinirikkad mahlased söödavad viljad.

http://www.flickr.com/photos/candiedwomanire/1235434991/size
s/l/ - Dawn Endico's

Sinikas. Kasvab sooservades, märgades metsades. Sinika kääbuspõõsad on mustikast kõrgemad ja varred pikemalt puitunud. Vahakirmega kaetud marjad on heledamad ja piklikud. Maa-alune vars risoomideta, paljuneb seemnete abil. Suve algul valkjasroosad õied. Marjad valmivad juulis. Marjad sisaldavad palju suhkruid ja muid vajalikke aineid, kuid vähese happesuse tõttu tunduvad maitsetud. Marju söövad ka karu ja teder. Rahvapärane nimi joovikas viitab marja joovastavale mõjule.

http://www.flickr.com/photos/jatli/1276761491/sizes/l/ - drengur1

Rabamurakas.

Hõlmised, krobelised lehed. Maitsvad marjad, mis on toorena punakad, juuli lõpus värvuvad kuldkollaseks ja muutuvad mesimagusaks. Sisaldavad 3-4 korda rohkem C-vitamiini kui apelsin. Koguvili, iga osa sees seeme.  Valged õied mai lõpul, juunis. Kahekojaline taim: osal taimedel on emas-, osal isasõied. Kõrvuti võib olla palju ainult isastaimi, millel vilju ei tule. Võimas maa-alune vars ja sügavale ulatuvad juured, mis on tihedalt kaetud seeneniidistikuga. Kasutatakse kompoti, keedise, ravimtee tegemiseks. Toiduks karule, lindudele.

http://www.flickr.com/photos/imses/2743814971/sizes/l/in/set
-72157601569212404/ - Maria Klang

Mustikas. Tumesinised ümmargused marjad valmivad juulis. Puhmad maa all omavahel ühendatud, maa-alused võsundid. Lehed värvuvad sügisel punaseks või kollaseks, langevad maha. Kasutatakse moosi, kisselli tegemiseks. Ravimtaim, kasutatakse kõhulahtisuse, suu- ja igemepõletike, suhkruhaiguse  puhul.  Mustikaid söövad ka metsis, rästad, tedred, mägrad, karud.

http://www.flickr.com/photos/imses/2805788143/sizes/l/in/set
-72157601569212404/ - Maria Klang

Küpsed jõhvikamarjad ehk kuremarjad. Eelistab kasvada raba servades. Roomavad puitunud varred. Kääbuspõõsas. Lehed igihaljad, nahksed, pisikesed, läikivad. Hapud marjad küpsevad septembris. Jõhvikajoogid alandavad vererõhku ja palavikku. Toiduks rebasele, karule, koovitajale, sookurele.

Jõhvika toored marjad.

Jõhvikas õitseb juunis. Õied haprad, roosakad. Õitel maiustavad mesilased ja kimalased.

Arusisalik.

Toitub väiksematest putukatest. Ise on toiduks rästikutele.

http://www.flickr.com/photos/8986506@N07/582203353/sizes/o/ - Viljark

Rästik. Mürgine madu. Sik-sak muster seljal.

http://www.flickr.com/photos/alfblume/1517939885/sizes/o/ - Alf - in Farum

Nastik. Mürgita madu. Kollased laigud pea peal.

http://www.flickr.com/photos/25199627@N06/3453223109/sizes/l
/ - Jay990

Rabakonn.

Pruun. Toitub putukatest. Koeb rabalaugastes.

http://www.flickr.com/photos/alos14/2512685483/sizes/l/ - alos14

Mäger.

Soosaartel.

http://www.flickr.com/photos/awd12/2604577819/sizes/o/ - Mr Messy!

Kiil.

- http://www.flickr.com/photos/jvverde/160864257/sizes/l/ - jvverde

Kihulane. Vastsed arenevad väikestes veekogudes või niiskes turbas.

http://www.flickr.com/photos/maz_nat/238633912/sizes/o/ - maz_nat

Hallõgija.

Toitub sisalikest, kiilidest, hiirtest. Soetab toiduvarusid, et vihmaste ilmadega, kui sisalikud ja kiilid peidus on, mitte nälga jääda. Torkab püütud saakloomad terava oksatüüka külge.

http://www.flickr.com/photos/84677420@N00/500493711/sizes/o/ - Oliveira Pires

Kiivitaja.

http://www.flickr.com/photos/13834260@N04/1627978019/sizes/o
/ - kaljukass2

Kaljukotkas.

Meie suurim röövlind. Vajab väga suurt jahimaad. Tükeldab saaki suure kongus nokaga. Tiibade siruulatus üle 2 meetri. Toiduks jänesed, tedred, metsised, rebased, metskitsetalled, talvel ka raibetest. Tiirutab ka metsade ja niitude kohal. Tohutult suur pesa rabasaarel põlismänni ladvas.

http://www.flickr.com/photos/edpost/2255390476/sizes/o/ - ER Post

Rabapistrik.

http://www.flickr.com/photos/84677420@N00/3288052350/sizes/o
/ - Oliveira Pires

Linavästrik.

http://www.flickr.com/photos/alos14/3441308639/sizes/l/ - alos14

Ubaleht.

Madal- ja siirdesoos, kus taimede juured ulatuvad läbi turbakihi toitaineterikkama mulla ja põhjaveeni. Ka pinnavesi toob toitaineid.

http://www.flickr.com/photos/villu/3384890016/sizes/o/ - Villu

Kanarbik.

Suudab kasvada nii rabas kui kuivades kasvukohtades. Igihaljas puhmas. Juuri ümbritsevad seeneniidid, mille juured ulatuvad taimejuurtest märksa kaugemale ja aitavad pinnasest toitaineid kätte saada.

http://www.flickr.com/photos/luigistrano/2043471777/sizes/o/ - Luigi FDV's

Küüvits.

Kasvab rabas. Puhmas. Kitsad nahkjad lehed, mis aitavad vett kokku hoida.

http://www.flickr.com/photos/kishimi/2303398223/sizes/l/ - ichiro kishimi

Sookail.

Rabas. Puhmas. Toidu hankimisel koostöö seentega. Tugev lõhn, mis võib pea valutama panna.

- http://www.flickr.com/photos/tiggrx/2788843237/sizes/o/ - Tiggrx

Turbasammal.

Rabaturvas on taimedele eriline kasvukeskkond: niiske, hapu, hapniku- ja toitainetevaene. Turbasamblal pole juurt, elav ja kasvav tipp saab alumise surnud taimeosa kaudu vett. Veevarusid hoiab surnud rakkudes. Imab palju niiskust.

http://www.flickr.com/photos/ajnaturephotos/2854439812/sizes
/o/ - ajnaturephotos

Tupp-villpea.

Siirdesoos, rabas. Valged, otsekui villased õisikututid.

http://www.flickr.com/photos/kishkam/3087409589/sizes/l/ - kishkam

Soovõhk.

Madalsoos. Juured ulatuvad läbi turbakihi toitaineterikkama mulla ja põhjaveeni. Kalla sugulane, suure valge õiega.

http://www.flickr.com/photos/salgo/518641201/sizes/l/ - salgo1960

Ümaralehine huulhein.

Kollane võhumõõk