Soovitusi uurimustöö koostamiseks informaatikas
See juhend sisaldab soovitusi seminari-, bakalaureuse- ja magistritööd kirjutavatele üliõpilastele. Juhendi koostamisel ja näidete juures on silmas peetud informaatika erialade spetsiifikat.
Uurimustöö sissejuhatus
Esimeseks sammuks uurimustöö kirjutamisel on töö probleemi sõnastamine. Probleem on vastuolu soovitava ja tegelikkuse vahel. See tuleks natuke põhjalikumalt lahti kirjutada, ühest lausest enamasti ei piisa. Järgnevalt mõned lühendatud näited uurimistöö probleemidest:
- Printimine ja paljundamine on paljudes asutustes üks olulisemaid infosüsteemi funktsioone. Kahjuks aga tähendab paberipõhine asjaajamine asutuste jaoks suuri kulutusi, mida on raske kontrolli all hoida. Tihtipeale puudub täpne ülevaade printimisest - ei ole teada kes mis otstarbel ja kui palju printereid kasutavad. (Mait Kelindeman, diplomitöö)
- TPÜ Haridustehnoloogia keskuses arendatakse õpihaldussüsteemi IVA, millel on tänu innovatiivsele pedagoogilisele kontseptsioonile ja vaba tarkvara levitusmudelile potentsiaali leida laiemat rahvusvahelist kasutajaskonda. Seetõttu peab IVA kasutajaliides ja seal kasutatavad metafoorid olema üheselt mõistetavad erinevatest maadest ning erineva kultuuritaustaga inimestele. Üheks kasutajaliidese osaks, mille mõistmine sõltub kultuuritaustast on ikoonid. (Liis Laugas, bakalaureusetöö)
Probleemist tulenevalt püstitatakse konkreetne eesmärk. Eesmärk võiks olla kokku võetav ühe lausega, näiteks:
- Leida Haapsalu Kolledzile sobiv printquota süsteem ning kavandada selle juurutamine; (Mait Kelindeman, diplomitöö)
- Töötada välja kasutaja kultuuritaustast sõltumatute iseenesestmõistetavate ikoonide komplekt õpihaldussüsteemile IVA. (Liis Laugas, bakalaureusetöö)
Eesmärk jagatakse ülesanneteks, mille täitmine on selle saavutamiseks vajalik. Tüüpiliselt on sellisteks ülesanneteks kirjanduse analüüs, olemasolevate rakenduste võrdlus, oma rakenduse väljatöötamine, oma rakenduse eesmärgile vastavuse hindamine.
Nende ülesannete põhjal moodustub tavaliselt töö struktuur – jagunemine peatükkideks. Töö ülesehituse kirjeldus esitatakse sageli ühe lõiguna sissejuhatuses. Probleemi ja eesmärkide põhjal tuleks välja kirjutada 3...5 töö teemat kõige paremini iseloomustavat märksõna. Need on otseselt kasulikud teemakohaste kirjandusallikate otsimisel.
Kirjanduse analüüs
Kirjandusallikad võib jaotada taseme järgi järgnevalt:
- teadusartiklid
- raamatud
- veebiallikad
Uurimustöö ei tohiks põhineda ainult veebiallikatel. Proseminaritöös on kasutatud kirjanduse allikaid tavaliselt 10-20, bakalaureusetöös 20-30, magistritöös üle 30. Teemakohaseid raamatuid on kõige parem otsida Google Book Search või Amazoni kaudu. Raamatuid on võimalik tellida raamatukogudevahelise laenutuse kaudu. Ostmiseks on kõige soodsam enamasti Krisostomus . Parima valikuga raamatupood lähivälismaal on BookPlus Helsingi raudteejaama kõrval Sanomatalos . Pidevalt kasvav valik kirjandust on ka TLÜ Informaatika instituudis (vt PDF raamatute loeteluga ). TLÜ proxy serveri teenust kasutades on võimalik ligipääs mitmetele teadusajakirjade andmebaasidele. Täielikult vaba ligipääsuga on Open Access andmebaas .
Viimasel ajal on üliõpilaste töödes levinud Vikipeedia tsiteerimine. Tsiteerimine mõte on selles, et üks autor viitab nimeliselt teise autori väidetele. Vikipeedia on kogukonnapõhiselt loodud materjal ning seetõttu on selle teise autori tuvastamine rohkem kui keeruline. Lisaks sellele ei loeta entsüklopeediate tsiteerimist teadustöös heaks stiiliks. Vikipeedia tsiteerimist üliõpilastöödes on kritiseerinud Vikipeedia looja Jimmy Wales isiklikult: "For god sake you're in college; don't cite the encyclopedia".
Veel samal teemal:
Uurimustöö vormistamine
Lühikesed nõuded uurimustööde vormistamiseks on saadaval Informaatika osakonna koduleheküljel. Põhjalikuma vormistusjuhendi on koostanud Silvi Roomets TLÜ Infoteaduste osakonnast:
Roomets, S. 2000. Üliõpilastööd ja nende vormistamine. Tallinn, Rebellis.
(MS Word kasutamist puudutavat osa nimetatud juhendis ei tasuks tõsiselt võtta)
Kirjandusallikate viitamisel tasub järgida APA standardit, mitte selle eestikeelseid lühivariante. Mõned sagedamini esinevad vead:
- kirjavahemärgi vead: puuduv tühik sulgude ees, üleliigsed tühikud sulgude sees, üleliigne tühik punkti ees,
- võõrkeelsed mõisted pole kaldkirjas
- jne...
Eestikeelne terminoloogia
Paljude teemade puhul on probleemiks eestikeelse terminoloogia puudumine. Ametlikuks eestikeelsete terminite allikaks on Eesti standard EVS-ISO/IEC 2382 "Infotehnoloogia. Sõnastik". Paraku ei ole Eesti Standardikeskuse standardid tasuta veebis kättesaadavad. Standardi mustandiga on võimalik tutvuda Wayback Machine kaudu.
Veebis on kasutatavad järgmised sõnastikud:
- IT terministandardi projekti (1998-2001) sõnastik
- V. Hanson, A. Tavast. Arvutikasutaja sõnastik
- L. Liikane, M. Kesa. Arvutisõnastik
- UML-keele sõnastik
- e-Teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat
Lisaks sellele leidub kasulikke
viiteid IT-alase terminoloogia kohta Kaupo Suviste koostatud tarkvara lokaliseerimise leheküljel.
Kui eestikeelset tõlget ei leidu siis on kaks võimalust — kasutada töös ingliskeelset terminit või pakkuda välja omapoolne eestikeelne tõlge. Mõlema võimaluse puhul tuleb põhjendada, miks selline tee valiti.
Kirjandusallikatele viitamine
Maailmas on kasutusel mitmed erinevad viitamisstandardid, millest tuntumad on APA, MLA ja Chicago.
APA viitamisstiili puhul kirjutatakse teksti sees tsitaadi järel sulgudesse (autori perekonnanimi, aasta). Kasutatud kirjanduse loetelu on sorteeritud autorite ja sama autori mitme teose puhul aastate järjekorras. Terve APA standard on saadaval vaid raamatuna, kuid suhteliselt hea APA juhend on avaldatud näiteks Curtin University of Technology raamatukogu koduleheküljel (PDF ).
Abivahendid viidete haldamiseks ja viitekirjete vormistamiseks:
- Zotero
- Firefox laiendusena töötav viidete haldamise tarkvara Windowsile, Macile ja Linuxile
- NoodleBib Express - veebiteenus mis vastavalt sisestatud andmetele vormistab viitekirje APA või MLA formaadis
Linkide ja viidete kogumine ja jagamine
Kohe töö algfaasis on mõistlik teemakohased URL'id ühte kohta kokku koguda. Veebimaterjalide puhul on mugav kasutada mingit sotsiaalset järjehoidjat nagu näiteks del.icio.us . Need võimaldavad erinevatel kasutajatel viiteid märksõnadega varustada ja omavahel jagada. Üliõpilane ja juhendaja võivad kokku leppida märksõna (näiteks kujul tööliik_eesnimi_perekonnanimi ) ning kõik selle märksõnaga lisatud lingid on nähtavad samal leheküljel. Vt näiteks:
Kui del.icio.us sobib veebiallikate viidete jagamiseks, siis raamatute ja teadusartiklite viidete jagamiseks saab kasutada citeulike keskkonda. Vt näiteks:
Uute viidete lisandumist del.icio.us või citeulike keskkonda on võimalik jälgida RSS lugeja abil.
