Teadusartiklite andmebaaside kasutamine
Tänapäeval on Internet muutunud kõige olulisemaks teadusajakirjade levikanaliks. Ülikoolide raamatukogud saavad teadusajakirjade andmebaaside kaudu tellida ligipääsu tuhandetele erinevatele ajakirjadele. Selliselt tellitud artiklite täistekste pääseb enamasti lugema ülikooli arvutivõrku ühendatud arvutitelt.
Eesti ülikoolid tellivad elektroonilisi ajakirju lähtudes oma spetsiifikast ja rahalistest võimalustest. Ülikoolide raamatukogude poolt tellitud ajakirjadest ja andmebaasidest saab kõige parema ülevaate EBSCO A-to-Z kataloogi kaudu. Alljärgnevalt toome viited suuremate ülikoolide poolt tellitud ajakirjadele:
Tsiteerimisindeksid
Teadusartiklite mõjukust näitab see, kui palju teised autorid seda tsiteerivad. Tsiteerimisinfo kohta annavad ülevaate spetsiaalsed andmebaasid – tsiteerimisindeksid. Eestis käsitletakse kõrgetasemeliste teadusartiklitena ISI Web of Science tsiteerimisinfo andmebaasis indekseeritavates ajakirjades avaldatud artikleid. ISI tsiteerimisindeks koosneb omakorda kolmest osast: Science Citation Index (6400 ajakirja), Social Sciences Citation Index (1700 ajakirja) ja Arts and Humanities Citation Index (1130 ajakirja). Tsiteerimisindeks pakub hea võimaluse leida uuritava teemaga seotud artikleid. ISI Web of Science tsiteerimisindeksi kasutamine on võimalik selle tellinud ülikoolide arvutivõrkudes aadressil aadressil http://isiknowledge.com
Google Scholar
Väljapool ülikoolide arvutivõrke on ligipääs teadusartiklite täistekstidele ja tsiteerimisindeksitele piiratum, kuid viimasel paaril aastal on siin positiivseid arenguid. Google avas 2004. aastal otsingumootori Google Scholar
, mis võimaldab otsida artikleid ning näha, kes on vastavat artiklit tsiteerinud. Alguses ei sisaldanud nende tsiteerimisindeks mitmete suurte kirjastuste ajakirju, kuid Elsevier liitumise järel 2007. aastal on suuremad kirjastused kaasatud. Juhul kui artikkel on avalikult veebis kättesaadav, pakub Google Scholar ka linki artikli täistekstile.
Open Access ajakirjad
Internetis viimastel aastatel palju jrgijaid leidnud avatud sisu ja vaba ligipsu ideed ei ole mda linud ka teadusajakirjadest. Suhteliselt kallite tistekstandmebaaside krvale hakkab jrjest enam tekkima ka avatud ligipsuga nn. Open Access ajakirju. Hetkel sisaldab Directory of Open Access Journals kataloog le 5000 ajakirja, millest 2000 on otsitavad artiklite tasemel. Kokku on kataloogis ligi 400 000 vabalt ligipsetavat artiklit teadusajakirjadest.
