Vesinik

by Vallo Madar — last modified 2011-03-13 23:13 Share

H - Hydrogenium

Avastaja

Vesiniku levik

Universumis on vesinik levimuselt esikohal, Maal 10. ja inimorganismis 3. kohal. Kuid see on kergeim element, nii et see moodustab umbes 76% universumi massist.

Ka Päikesel on vesinik kõige levinum element, millest termotuumareaktsioonides sünteesitakse heeliumi jt elemente. Need reaktsioonid on päikesesoojuse ja –valguse allikaks.

Maa atmosfäär sisaldab ainult imepisikese koguse gaasilist vesinikku, umbes 1 miljondikosa (0,0001%). Õhk sisaldab siiski palju rohkem veeauru. Väga niisketes kohtades võib õhk sisaldada umbes 6% veeauru, samal ajal võib õhk kõrbes sisaldada vaid 0,1% veeauru.

Vesinik on elusorganismide tähtis komponent. Vesi on vesiniku ja hapniku ühend. Vesi on ühend, mida leidub Maa pinnal kõige rohkem ning vesi katab sellest umbes kaks kolmandikku. Vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid ja paljud mineraalid. Vabana (H₂ ) esineb teda vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises.

Vesiniku paiknemine perioodilisuse tabelis

Vesinik on keemiline element, mis perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 1.

Rühm IA või VIIA

Aatommass 1.00794

Aatomiehitus

1 elektron ja 1 prooton, põhiliselt liidab ühe elektroni, väga harva loovutab.

Vesiniku omadused

Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine.
Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides.

Sulamistemperatuur –259.1°C
Keemistemperatuur –252.9°C
Tihedus 0.08987 g/l

Kontsentratsioonis 4…94% õhus on ta plahvatusohtlik.

Vesiniku saamine laboris

Aktiivne metall + hape

Zn + 2HCl = ZnCl₂ + H₂

Vesiniku tootmine

Tööstuslikult toodetakse vesinikku vee elektrolüüsil, maagaasist või veeaurust.

H₂ O = 2H₂ + O₂ (elektrolüüs )

CH₄ + H₂ O = CO + 3H₂

C + H₂ O = CO + H₂

Vesiniku põlemine

Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks, mis ei saasta keskkonda. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks.

2H₂ + O₂ = 2H₂ O

Kasutusalad

kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks
raketikütusena
metanooli ja mootorikütuste tootmisel,
metallide keevitamisel (kõrgtemperatuurne leek üle 2600 °C)
keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks

Vasta küsimustele

Lisaülesanne

Harjuta keemiliste elementide sümboleid.

Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Henry_Cavendish

http://kauralasoo.net/konspektid/mittemetallid.pdf

http://naturfag1d09-10.wdfiles.com/local--files/hydrogen-som-energibaerer-gr2/hydrogen_1.gif

http://www.aga.ee/international/web/lg/ee/like35agaee.nsf/docbyalias/gasschool_h_prop#4

http://www.ptable.com/

http://keemiavideod.ut.ee/