Viidete haldamise vahendid
Kõik teadustekstidega kokku puutuvad inimesed jõuavad varem või hiljem olukorrani, kus suurt hulka allikaid on vaja kuidagiviisi hallata. Ühe artikli või töö kirjutamisel võib koguda viited dokumendi lõppu, kuid suure viidete hulga korral selline lahendus enam hästi ei toimi. Enne vastavate arvutiprogrammide olemasolu kasutati viidete haldamiseks sageli raamatukogude eeskujul kataloogikaarte.
Kommertstarkvara viidete haldamiseks
Viidete haldamise programmid vimaldavad koguda kokku kik oma loetud artiklid (enamasti PDF failidena) ning sisestada iga artikli kohta kik vajalikud metaandmed (autorid, pealkiri, ajakiri, number, ilmumisaasta jne). Erinevat liiki allikate kohta (raamatud, ajakirjaartiklid, artiklid konverentsikogumikes jne) tuleb sisestada erinevat laadi metaandmed. Sisestatud metaandmete phjal on vimalik hiljem saada viitekirjet erinevates formaatides (APA, MLA jne) ning koostada kasutatud kirjanduse loetelu.
heks tuntuimaks viidete haldamise tarkvaraks on EndNote , mida on arendatud juba 1988. aastast. Praeguseks hetkeks on jutud versioonini X3 (13. versioon). EndNote tugevateks klgedeks on hea integratsioon Microsoft Wordiga ning le 3700 erineva viitekirje formaadi ajakirjade jaoks. Paraku tuleb EndNote eest ka vimalustele vastavat hinda maksta. Tisversioon maksab Eestis le 5000 kr ning versiooniuuendused le 2000 kr. EndNote vimalustega tutvumiseks saab alla laadida 30-pevase demoversiooni. Lisaks Windowsi versioonile pakutakse ka Mac OS X platvormil ttavat versiooni.
Peale EndNote vib viidete haldamise alal kommertstarkvarast esile tsta veelReference Manager jaProCite paketid. Kigi kolme arendamine on tnaseks koondunud Thomson Reuters korporatsiooni ktte.
Neil programmide on ka mitmeid soodsama hinnaga, kuid viksemate vimalustega konkurente:
- Scholar's Aid (Windows)
- Papers (Mac OS X)
- Sente (Mac OS X)
- Bookends (Mac OS X)
Tasuta tarkvara viidete haldamiseks
Kommertstarkvara krvale on tekkinud ka terve rida lihtsamaid tasta vahendeid teadusartiklite viidete ja PDF failide haldamiseks. Nende puuduseks on enamasti see, et nad ei vimalda koostada viitekirjeid sadades erinevates formaatides, nagu seda teevad EndNote ja teised suured kommertstarkvarad:
- Mendeley (Windows / Mac OS X / Linux, tasuta)
- Zotero (Windows / Mac OS X / Linux, tasuta)
- Scholar's Aid Lite (Windows, tasuta)
- BibDesk (Mac OS X, tasuta)
Nendest programmidest tuntuimad on Mendeley ja Zotero.
Mendeley sisaldab endas nii veebiphist keskkonda kui ka arvutisse installeeritavat klientprogrammi. Soovi korral vib piirduda ka ainult veebiphise keskkonna kasutamisega. Seda vib vaadata kui teadlastele meldud sotsiaalset tarkvara. Iga artikli juures on nha, kui palju Mendeley kasutajaid on selle oma kogusse lisanud. Siiski tagab ssteem kasutajatele privaatsuse ning ei nita, kes konkreetselt on selle artikli oma kogusse lisanud. Iga kasutaja saab mrkida enda poolt kirjutatud artiklid ning luua avalikke ja suletud kogumikke. Avalikud kogumikud sobivad niteks lugemiseks meldud artiklite jagamiseks oma lipilastega, suletud kogumikud aga PDF failide jagamiseks oma kolleegidega. Mendeley vimalusi tutvustab jrgnev video.
Zotero ttab Firefox brauseri lisana. Selle programmi eeliseks on tihe integratsioon veebibrauseriga. Niteks on vimalik Amazon veebilehel vaadatava raamatu info hetkega Zotero viidetekogusse lisada. Sarnaselt teiste viidete haldamise vahenditega vimaldab ka Zotero salvestada koos viidetega ka artiklite PDF versioonid. Lhikese levaate Zotero vimalustest annab jrgnev video.
Viidete haldamise programmid võimaldavad eksportida ja importida üksikuid viiteid või tervet viidete kogu. See on vajalik juhul, kui soovitakse vahetada oma viidete haldamise programm mõne teise tarkvara vastu. Andmete salvestamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid formaate, millest enamlevinud on EndNote ja BibTeX
formaadid.
Veebiphised vahendid viidete haldamiseks
Viimastel aastatel on tlauatarkvara krvale tekkinud ka jrjest enam veebirakendusi. Veebiphine tarkvara ei vimalda veel kiki toiminguid sama mugavalt teha kui tlauarakendused, kuid selle suureks eeliseks on vimalus infot teiste inimestega jagada.
Tuntumad avalikud veebiphised viidete haldamise keskkonnad on:
CiteULike sarnaneneb suhteliselt palju Delicious hisjrjehoidjale, kuid selle eesmrgiks on lihtsalt veebiviidete asemel artiklite ja raamatute viidete jagamine. Uue allika lisamisel tasub kigepealt proovida, kas seda on vimalik leida juba sisestatud allikate hulgast. Nii on vimalik andmete sisestamise pealt aega ssta. Viiteid on vimalik kirjeldada vabalt valitud mrksnadega. See loob sarnasel Delicious keskkonnale vimaluse jagada viiteid kursuse piires vi oma juhendatavatega. Niteks: http://www.citeulike.org/tag/magister_priit_tammets
lesanded
- Paigalda enda arvutile 1 viidete haldamise programm ning tutvu selle vimalustega.
- Registreeru 1 veebiphise viidete haldamise keskkonna kasutajaks ning tutvu nende vimalustega.
- Kirjuta ajaveebi sissekanne, milles kirjeldad enda kogemusi katsetatud vahenditega ning tood vlja enda eelistused.
