LeMill
Edit, tips for use and more...
MultimediaMaterial

Maavärinad

by Helle Taks-Titarenko — last modified 2011-10-04 13:43

Loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad. Need on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale.
Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat (nendest 2 ülitugevat), 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Toimub ka miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed.

Nõrku maavärinaid tuleb aeg-ajalt ka Eestis ette. Maavärinaid on olnud näiteks Osmussaare ja Viljandi lähistel.

 Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

Maakoor on pragunenud kooriku sarnane. Maakoor pole ühes tükis nagu muna ümbritsev koor, vaid jaguneb mitmeks hiiglaslikuks sakilise servaga plaadiks. Need plaadid on üksteise suhtes alalises liikumises ja enamik maavärinaid toimub plaatide serva-aladel.  

Maavärin on maakoore vappumine ja maapinna järsk lühiaegne kõikumine. Kõige tugevam on maavärin selle tekkekohas, maavärina koldes . Maavärin levib maakoores lainetena. Maavärinate tekitatud lained levivad kivimites, tehes üha suurenevaid ringe − nagu vette visatud kivi. Need lained levivad läbi ja ümber maakera ja jõuavad teisele poole planeeti 20 minutiga. Kõige kiiremini jõuavad maavärina lained maapinnale otse kolde kohal. Punkti maapinnal maavärina kolde kohal nimetatakse maavärina epitsentriks .

Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked.

Kui maavärin toimub vee all, hakkavad liikuma hiiglaslikud veemassid, mis tekitavad hiidlaine ehk tsunami.

Maavärina tugevus võib olla väga erinev ja seda mõõdetakse pallides.

Pallide suurus näitab kahjustuste suurust.

Maavärina tugevusest tingitud purustustest annab ülevaate mõistekaart.  

 

Refereeritud allikas miksike

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm

Kuurme, M., Laug, V. (2011). Loodusõpetus 4. klassile 1.osa . Tallinn: Kirjastus Avita

Karula, S., Saar, A. (2001). Loodusõpetus IV klassile 1.osa . Tallinn: Kirjastus Kolibri

Quizlet.com, home of free online educational games Study these flash cards

 

Vali õige vastus.

Millega on videos tegemist?

a) maavärinaga

b) üleujutusega

c) maavärina tagajärjel tekkinud tsunamiga

 

Kui suure maavärinaga Merchalli skaala järgi võib antud videos tegemist olla? (abi tekstis)

a) 8 palli

b) 9 palli

c) 10 palli

d) 11 palli

Too video põhjal mõni näide, miks arvad nii? (2-3 näidet)

 

Kuidas käituda maavärina ajal ja pärast maavärinat:

 

Kuurme, M., Laug, V. (2011). Loodusõpetus 4. klassile 1.osa . Tallinn: Kirjastus Avita

 

 

Interaktiivseid harjutusi:

http://lemill.net/lemill-server/content/exercises/maavarin-2

Quizlet.com, home of free online educational games Study these flash cards

Täida ristsõna. Vajadusel abi tekstis.

  1. Koht, kus kivimid hakkavad üksteise suhtes liikuma on?
  2. Maavärin levib maakoores kuidas?
  3. Maavärin on võimas ......(mille) liikumine?
  4. Missuguse kooriku sarnane on maakoor?
  5. Maavärina tugevust mõõdetakse milles?
  6. Peatõukele järgneb?
  7. Inimesed, kes uurivad maavärinaid on?
  8. Seismilisi lainete tugevust mõõdetakse........(missuguse) skaalaga?
  9. Maavärinate poolt inimesele tekitatud kahjustuste suurust määratakse......(mis) skaala abil?

crosswords.png

799px-Chuetsu_earthquake-earthquake_liquefaction1.jpg

Tubbi

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Chuetsu_earthquake earthquake_liquefaction1.jpg?uselang=et

800px-San_Fransisco_Earthquake.jpg

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:San_Fransisco_Earthquake.jpg?uselang=et

800px-Shih_Gang_Earthquake.JPG

Creative Commons License