cs | de | en | es | et | fi | fr | hu | ka | lt | pl | pt-br | ro | ru | se
Log in     Join

MultimediaMaterial

Õppekäik Kodru rabas

by Ülle Klaasen — last modified 2011-01-08 06:09
group: Elukooslused
Share

Rakvere Linna Algkooli 5. klass kis 30. septembril 2009. ppekigul Kodru rabas. Osalesime RMK Aegviidu Looduskeskuse programmis "Soode salapra". Rabarada ja Simisalu loodusmaja tutvustas meile Tiina Paltser. Kasutasime Simisalu loodusmaja tlehte.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 102.jpg


Simisalu loodusmaja asub kaunil Kõrvemaal Vetepere külas Albu vallas.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 018.jpg


Tammsaare väljamäel asuva vaatetorni tipust näeb kaunist Kõrvemäed.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 019.jpg


Klassikaaslased paistavad torni tipus olijatele imepisikestena.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 022.jpg


Kodru rabarajale minnes tuleb Tammesaare väljamäelt võtta suund Järva-Madise kiriku peale, mida me ka vaatetornis olles kiikriga otsisime. Meie juhendaja Tiina Paltser jagamas õpetussõnu enne rabarajale asumist.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 024.jpg


Praeguste soode ja rabade kujunemine sai alguse Eesti aladel pärast viimast jääaega umbes 10000 aastat tagasi. Soo areng algab madalsoost, vaheetapiks on siirdesood ja lõppfaasiks raba.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 025.jpg


Kuivenduskraav.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 026.jpg


Kõige ees angervaks.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 027.jpg


Kõdusookaasikus võib näha tarnamättaid, angervaksa, soosõnajalga, ümaralehist uibulehte, käopäkka.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 028.jpg


Pisikesed sooseened - nööbikud ja mütsikud.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 030.jpg


Lakmuspaber sipelgapesas läheb punakaks, sest seal on happeline keskkond. 2/3 sipelgapesast asub maa all. Kevadeti käivad sipelgad end päikese käes soojendamas, et pessa soojust kanda.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 031.jpg


Siirdesoo.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 032.jpg


Ümaralehine uibuleht.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 033.jpg


Soopihl. Kasutatakse liigeste raviks, hambavalu puhul.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 034.jpg


Siirdesoometsas kasvavad sookask, mänd, karusammal, turbasammal, jõhvikas, rabamurakas, tedremaran, sugasõnajalg, ubaleht, konnaosi.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 035.jpg


Puissiirdesoos kasvavad soo-, aru-, vaeva- ja madal kask, madal põõsastik, alpi jänesvill.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 036.jpg


Sookase oksad on püstised, arukasel longus.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 037.jpg


Vaevakask kasvab kuni 1,5 meetri kõrguseks, on ümarate lehtedega.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 038.jpg


Madal kask.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 039.jpg


Tormiga juuripidi maastkistud kuusk. Kuuse juured hargnevad maapinna lähedal.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 040.jpg


Palgissaarel on pinnas kuivem, viljakam, lubjarikkam. Kasvavad arukask, kuusk, haab, kerakellukas, kurekatel, kullerkupp, pehme- ja värvmadar, keskmine ristik, lubikas.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 042.jpg


Rabaservas kasvab pilliroog, sest vesi liigub ja põhjavesi on lähemal.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 043.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 044.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 045.jpg


Roomavate vartega jõhvikad ehk kuremarjad ja kukemarja lehed.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 046.jpg


Vaevakask.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 047.jpg


Pohl.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 048.jpg


Sookailu lõhn võib pea valutama panna.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 049.jpg


Kukemarja lehed.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 050.jpg


Küüvits punetava turbasambla taustal.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 051.jpg


Sinika lehed on juba sügisvärvides.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 052.jpg


Puisrabas kasvavad sookail, vaevakask, jõhvikas, murakas, kanarbik, kukemari, põdrasamblik.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 053.jpg


Jõhvikas ja turbasammal. Turbasammalt on Eestis 37 liiki.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 054.jpg


Rabas kasvavad madalad jändrikud männid.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 055.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 056.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 057.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 058.jpg


Rabapinnas vajub. Astuda võib sinna, kus kasvab kanarbik, tupp-villpea, jänesvill.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 059.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 060.jpg


Älved on kinnikasvanud laukad, mille serval kasvab õrn valge nokkhein.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 062.jpg


Tupp-villpea.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 064.jpg


Älved on ohtlikud, sest sambla all on vesi ja püdel muda. Älveid katab nokkhein, huulhein, rabakas.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 065.jpg


Kanarbik.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 066.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 067.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 068.jpg


Rabasse on ehitatud laudteed, et kaitsta tallumise eest raba õrna pinnast, et loodushuvilistel oleks võimalik ka ohutult kuiva jalaga rabas käia ja et ära ei eksiks. Inimese "jalajälg" soos säilub 7 aastat.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 070.jpg


Soo on salapärane. Kardetakse näkke, virvatulesid. Rabagaas võib tekitada mulksumist. Jändrikud puud ja mättad võivad oma kujuga kedagi hirmuäratavat meenutada.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 071.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 072.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 074.jpg


Rabajärve vesi on puhas, bakteriteta, kuid janu ära ei võta, sest ei sisalda mineraalaineid.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 075.jpg


Rabajärve vesi on pinnal soe, põhjas külm. Ujuma võib minna laudtee otsa juurest, pehme vajuva pinnasega kaldalt järvest välja ei saa.  Vette hüpata ei tohi, sest põhjas võivad olla oksad, kännujuurikad. Põhi vajub.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 076.jpg


Lindudest elavad rabas mudatilder, põldrüüt, raba-hõbekajakas, kaljukotkas.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 077.jpg


Tornist avaneb vaade laugastele, kus kasvavad jõhvikas, küüvits, mudatarn.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 078.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 079.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 080.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 081.jpg


Vibujärv.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 082.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 083.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 085.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 086.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 087.jpg


Rabamännikus kasvab sookail, vaevakask, sinikas, pohl, kukemari, kanarbik, murakas. Elab öösorr.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 088.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 089.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 090.jpg


Siirde- ja madalsoo vahepealne, pinnas vajub.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 091.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 092.jpg


Hiline puravik.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 093.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 095.jpg


Ümaralehine uibuleht.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 096.jpg


Kuivenduskraav, kopratamm ja kopraurg.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 098.jpg

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 099.jpg


Lemmel kraavi pinnal. Sookollimaa.

Õppekäik Kodru rabas. - Kodru raba 101.jpg


Meie rabamatk on lõppenud. Saime päikest, vihma, rahet ja meeldivaid elamusi sügisesest rabast. Saime teada, et Kodru raba on umbes 8500 aastat vana. Madalsoodes, siirdesoodes ja rabades on erinevate tingimuste tõttu kujunenud erinevad taimekooslused ja elustik. Kodru rabas on hästi jälgitav metsakoosluse üleminek siirdesooks ja rabaks. Kõdusoometsast leiab ka madalsoolaike. Aastatuhandete jooksul turbalasund kasvab ja raba ehk kõrgsoo kujuneb pätsikujuliseks. Laukad on väikesed veesilmad rabas, älved pehmed muda ja turbasamblaga kaetud kohad. Turbasammal kasvab 1 mm aastas.

Oli tore sügispäev!

Teaching and learning stories
Soo by klaaseny 09.01.2011