LeMill
Edit, tips for use and more...
MultimediaMaterial

ÕUESÕPE - rahvapärimusi lindudest

by SIRJE RAADIK — last modified 2011-01-21 16:04
group: Kiili Gümnaasiumi õpetajate kogukond

ENAMTUNTUD   LINDUDEST LASTELE,  TEAVET ÕUETUNNI SISUSTAMISEKS

MIDA LASTELE ÕPETATI?

Kui talvel linnuke aknale istub, peab talle süüa andma, muidu sureb keegi perekonnast (Türi)

 Ei pea viimast viljapead põllu pealt ära noppima: taevaaluste linnujagu peab alles jääma. (Kaarma)

 Varblasi ei tohi eemale peletada, veel vähem kinni püüda või surmata – see toob otsekohe suurt lambaikaldust. (Kadrina)

 Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: “Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!” (Kadrina)

 “Tere-tere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!” Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere)

 Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib (Saaremaa)

KÄITUMINE LINNUPESADE JUURES

 Linnupesi ei tohi lõhkuda. Isegi nii ligi ei tohi minna, et hingeõhk pesani ulatab – siis jätab lind pesa maha ja pojad surevad.

 Linnumune pole vaja katsuda, siis jätab lind pesa maha.

 Mune, poegi ega isegi vana lindu ei tohi vaadata, et hambad paistavad – röövlinnud tulevad siis pesa kallale.

 Linnupesa vaadates hoia käsi suu ees.

 Kui korra pesa nägid, siis peab sulle sellest aitama.

 Kahte pattu ei anta andeks: linnupesade lõhkumine ja noorte puude rikkumine.

 Laps, kes palju linnupesi leidis, oli õnnis.

 

NUHTLUSED JA KARISTUSED VÄÄRA KÄITUMISE KORRAl

Kes linnupesi lõhub, selle lööb pikne maha. 

                            …   selle hing läheb põrgu.

                             …   see jääb põdema.

                       …    selle lapsed sünnivad vigased.

                                 …   see jääb eluajaks hulguseks.

                                   …   see jääb vanaduses pimedaks.

                                      …    see jääb tummaks

                                         …    sel kasvab kurgu alt linnupea välja (kõrisõlm)

Kui laps kukulindu osatab, siis kasvavad tal hambad puseriti.

Kes lindu narrib, selle hambad lähevad risti.

 

TASU  LINNUPÄÄSTJALE

 Kui sa rebase linnupesast eemale peletad, teeb Metsaisa sulle kingituse.

kes ühe linnu kulli, rebase või nugise käest ära päästab, saab üheksa pattu andeks.

Kes pesast välja kukkunud linnupoja oskab niimoodi tagasi panna, et see ellu jääb, selle kallale ei hakka ükski kuri haigus.

Mida rohkem haigeid linde leiad ja nende häda ravid, seda rohkem tuleb sul sellel aastal õnne majja.

Kui teed linnu jala terveks, ootab sind ees rõõmus aasta, kui teed terveks linnu tiiva, saad eluaeg rõõmu tunda.

 

Lapse haiguse ja haiget saamise puhul lausuti loitsu:

Varesele valu,

harakale haigus,

mustale linnule muu mure/ tõbi,

meie laps saab/ saagu jälle terveks.

 

Varesele valu,

harakale haigus,

muule linnule muu tõbi,

kivi külge, kännu külge,

hobustega tulgu,

härgadega mingu,

vinna-vänna väravast,

iga nelja tuule poole!

RAHVAPÄRIMUSI  ENIMTUNTUD  LINDUDEST 

KURG

Eestis elevad kured: valge toonekurg

                                   must toonekurg

                                   sookurg ehk külvi- või külmakurg

 Rahvapärased nimed : Saksamaa pääsuke, törk, tork, lastetooja, titekurg, haigur, pikknokk, pikk-koib, kõrgejalg, kõlpreis.

Musta toonekurge peeti surmalinnuks, sookurge soopuhastajaks, rabakureks, metskureks, põllu-, kesa- ja niidukureks.

Vigurijutt

Üks mees oli külvanud herneid ja samas öelnud.” Kui nemad tulevad, siis nemad ei tule. Ja kui nemad ei tule, siis nemad tulevad.”

See tähendab, et kui kured tulevad pärast külvamist põllule, siis söövad nad herneseemne ära ja herned ei tõuse üles ( ei tule). Kui aga kured ei tule põllule, siis tulevad herned üles.

Kuresaapad

Kevaditi ja suviti tekkisid lastel ja ka täiskasvanutel paljajalu käimisel tuulest ja niiskusest jalgadele veritsevad nahalõhed, mida nimetati kuresaabasteks.

Kui kuresaabastest püüti saunas viheldes ja määrides lahti saada, siis lausuti: “Kurg, mine soo peale, võta saapad kaasa! Meie laps paneb sukad jalga.”

 

Sookurg on looduskaitse all.

Kurejutt lastetoomise kohta on pärit Saksamaalt. Sealt on tulnud ka uskumused, et majas, mille katusele kureparv maandub, on peagi pulmi oodata. Kui kured aga noorpaari kodu katusele  või maja lähedusse pesa ehitavad, siis sünnib neil sama palju lapsi, kui palju on pesas kurepoegi.

Mõistatus Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob?

Ennustused

Kui kevadel näed kureparves paaritut arvu kurgesid, tuleb suguvõsas surma; kui näed paarisarvu kurgesid, siis on oodata pulmi või varrusid.

Kured lä´evad, kurjad ilmad.

Lastemäng

Kureparvede saateks nende äralennul või harvemini ka kevadel saabudes lõbustasid lapsed end kolmnurga segiajamise ja korrastamisega. See käis nii: eksitamiseks lehvitati kureparve poole käte või rätikutega ja hüüti:

“Sega putru, sega putru!” või “Essu-vassu, kured tee pealt kõrvale!”

Siis hakkasid kured parves kohti vahetama. Et parve jälle kolmnurkseks tagasi saada, hüüti:

“Teele, teele, kurekesed, üle metsa, maa! Isa ette, ema taha, pojad keeru keskele!”   Usuti, et siis lähevad kured uuesti õigesse ritta. Et kured rännul tõesti kohti vahetavad, siis võisid lapsed oma hüüdmise “tagajärgi” enamus kordi oma silmaga näha.

Kurejaht

Vanal ajal peeti kurgedele ka jahti nende maitsva liha ja rohke sulekoguse pärast. Kure pugu lõigati alati katki, sest usuti sealt leidvat kalliskive ja teemante, mis lind lõunamaalt kaasa tõi.

 

PÕLDLÕOKE

  Rahvapärased nimed: jäälõhkuja, põllulaulik, kevadekuulutaja.

 Ennustused

Pääsuke toob päevasooja,

lõoke toob lõunasooja,

ööbik toob öösooja.

Kui lõokese laul kurblikuks muutub, ei ole sügis enam kaugel.

Kui lõoke saju ajal laulma hakkab, on peagi kuiva ilma oodata.

Sõnadesse pandud lõolaulud.

Peremise, peremies,

hiir õrrasel, hiir õrrasel.

Kus õrrasel, kus õrrasel?

Siin õrrasel, siin õrrasel!

Ja suur, ja suur.

 

Silita, silita tiivulist, tiivulist, tuuleke.

Silita, silita üle siili selja.

Silita, silita, tuuleke, tiivulist, tiivulist.

 

TIHANE

Eestis elavad tihaseliigid :

sinitihane 

rasvatihane

musttihane

sootihane

tutttihane

sabatihane

 Rahvapärased nimed : Kidilind, tihake, tihalane, tigane, tigalanekülmalind, talitihane,rasvavana, rasvapoiss, rasva-Ants, rasva-Jaak, rasvanäkk, rasvarants

Ennustused

Kui kidilind akna taha tuleb, on külma oodata.

Kui tihane sügisel välja tuleb, saab külma ja tuisku.

Tihase laul

Tihase “sitsikleit, sitsikleit” hüüdu on kindlasti kõik kevaditi kuulnud. Selline häälitsus ennustab peatsete soojade ilmade tulekut, nii et saaks sitsikleidi ja õhukeste riietega käia.

Laste hüpitusmäng

Tii-tii, tihane,

vaa-vaa, varblane.

Hüppas üle oaaia,

kargas üle kapsaaia,

üle metsa vurr!

Last hüpitati põlvel; sõnade “üle metsa vurr” ajal tõsteti laps kõrgele õhku.

Teine mäng samade sõnadega toimus nii: mängijad võtsid üksteisel vaheldumisi pöidla ja nimetissõrmega kämbla pealsest nahast pealakuti kinni ja hoidsid käsi rütmiliselt üles-alla liigutades sama võtet kuni sõnadeni “üle metsa vurr”. Siis lasti sõrmede vahelt nahk lahti ja tehti kätega suur ring, nagu tõuseks linnuparv lendu.

 

PEOLEO

 

Rahvapärased nimed : kuldlind, hommikumaatäht, soojamaatäht, piibulibu, piibileo, teoleo, pepuliu, eputeu, Peeter-peoleo, Peebu-piu,vihmaveo, vihmapiip, vihmakass, vihmakräu, vihmarääk, vihmalind, vihmatsirk, metskass, kesakass, pajukass, kräunuja kull, vihmatrill, vihmaviug.

Ennustused

Kui peoleo hommikul laulab, läheb ilm kuivale, aga kui käristab, siis läheb vihmale.

Peoleo käkistab kassi, nüüd tuleb vihma.

Enne ei või lina maha külvata, kui peoleo laulma hakkab.

Kui peoleo karjub :” Vihmavilu, kuivakääks, vihmavilu, kuivakääks!” siis tuleb kindlasti vihma.

Peoleo laul

Peoleo, kas Tiit on teol?

Teol, teol.

Mis tal kaasas?

Päts piima, lass leiba,

vakk vana lamba pabulaid,

kints kirju koera liha,

kausiga kilet ka.

Lugu kaevu tegemisest

Ennevanasti käskind Jumal kõigil loomadel ja lindudel tulla kaevu kaevama, et kuival ajal vett oleks. Peoleo üksi hoidnud tööst kõrvale, et oma kaunist rüüd hoida. Jumal näinud seda ja keelanud peoleol kaevudest, muudest aukudest ja nõgudest joomise ära. Ainult puulehtede pealt tohtis ta vett saada. Sellest ajast saati peab vihmakass ainult puulehtede pealt jooma, et oma ilusat kuube hoides kaevu kaevamisest eemale hoidis. Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma.

Teine jutt räägib jõgede kaevamisest ja ka linnud , kes tööst kõrvale hoidsid, olid teised – musträhn, koovitaja ja vint.

 

KULDNOKK

 

Rahvapärased nimed : mustvarblane, puurivarblane, rahvarästas, kastirästas, mustarähmamees, nõgikikas, rootsivärvuke, rootslane, rootsus, roots, türgivarblane, mustmats, tulilind.

 Kuldnokka ja musträstast aetakse sageli segamini nende välise sarnasuse ja selle tõttu, et musträstas aimab järgi kuldnoka laulu.

Ennustused

Kui sügisel kuldnokad enne äralendu veel oma tavalistes kohtades peatuvad ja põllumeest vaatamas käivad, siis tuleb ilus, pikk ja soe sügis.

Kui kuldnokad väljas, on kevad ka käes.

Kui kuldnokk munakoori pesast välja loobib, on suvivilja külviaeg käes.

Vanarahva tähelepanek

Kuldnokk väärib kevadel kõiksugu kiitust ja ilusaid nimesid, aga nagu pojad väljas, nii hakkab kohe riid nendega pihta. Kõik pahandused ja patud pannakse  siis kuldnoka arvele. Ta läheks nagu teiseks linnuks – tema sulestik tuhmub, nokk muutub pruuniks, laulgi pole enam nii ilus. Kui sõstrapõõsad või kirsipuud saagist äkitselt tühjaks saavad, pannakse süü kuldnokkadele.

Kuldnoka laul

Viiu – viks laps,

Viiu – viks laps,

pesi lusikad vaagnad-puhtaks,

kulp ka, kulp ka!

 

Kutkätkät, kutkätkät,

küüu, küüu,

pullilill, pullilill,

Pada-Aadu, Priidu!

 Kuldnoka laulul öeldakse olevat viis viisi, kuus kõõrutust ja seitse seelikupaela (siidipaela) sidumist.

RUKKIRÄÄK

 

Rahvapärased nimed: räägutaja, rukkilind, räägulind, rukkirääkaja, präägutaja, krääk, prääks, rääks.

Ennustused

Kui rääk tuleb heina sisse, tuleb hea heina-aasta, kui tyuleb rukkisse, siis tuleb hea rukkiaasta.

Uskumused

Kui rääk sind ära petab, siis hakkad peeretama.

Sügisel muutub rääk kulliks.

Räägud on talvel hoopis mätaste, küngaste ja vanade kändude  all peidus.

Rukkirääk poeb külmade tulekul maa sisse ja elab niiviisi talve siinmail üle.

Lastele räägiti , et räägul on kaheksa paari jalgu all, seepärast liigub ta nii kiiresti, et teda ei saagi näha.

Teadmiseks . Tegelikult tõuseb rukkirääk lendu tõesti väga vastumeelselt ja alustab lendu kuidagi kohmakalt loperdades. Joostes suudab ta end isegi jahikoera eest päästa. Miks see nii on? Rukkiräägul on kohe pärast poegade koorumist sulgimisaeg, mille tõttu lind muutub lennuvõimetuks.

Sellepärast nähtigi teda keset suve tavaliselt ainult jooksmas. Sügiseseks äralennuks on sulgimine lõppenud ja rukkirääk saab jälle lennata.

LEEVIKE

 Rahvapärased nimed : toompapp, toompaap, punnpaap, pumppaabuke, tomp, tumbak, punapugu, punakurguke, külmalind, kurjailmalind, vihmapläu, krüügitaja, talvik, lüübik, tuitsutaja.

Ennustused

Kui sügisel tulevad leevikesed juba majade ligi, siis pole talv enam mägede taga.

Kui leevike hakkab pläutama, siis on vihm tulekul.

 

VARES

 

Rahvapärased nimed : hall-Jaak, vaak, kaaga, hallivatimees, vana hall, Must-Mihkel, kaak, sarvnina, ehmik, otsapoiss, va kalts, nonn.

Mõistatus

Vanamees aia peal, hallid kaltsud jalas?

Varese laul

Vares laulvat lohaka perenaise pesunööri juures: “Tunkel, tunkel.(tume/must saksa keeles) Minu karva! Minu karva!”

“Vares vaak, Junn-Jaak, Vana-Anu kördi haak!”

Õue lennates laulab vares: “Vaak, vaak, kellest kahest paar saab?”

 Ennustused

Kui vares kolm korda järjest kraaksub, on kevade käes.

Kui vares hommikul laulab ühe sõna, siis tuleb paha ilm; kui laulab kolm sõna, siis on head, ilma oodata.

Vares kraaksub hommikul sadu, õhtul kuiva ilma.

Kui vares maandub laevamasti otsa, siis on oodata selle laeva hukku.

Võrdlused

Seisab kui külmavõetud vares.

Vanarahvas ütles: “Enne läheb vares valgeks, kui vanapoiss naise võtab.”

Vestlus varesega

Kui vares õue peale maha laskus, hakati temaga vestlema ja küsimusi esitama.

Kui sa head tead, lehvita tiibu. Kui tead halba, siis noki varbaid. Kui sa mitte midagi ei tea, lenda hoopis minema!”

Varest peeti targaks linnuks ja arvati, et ta on hoopis linnuks nõiutud inimene.

HARAKAS

Rahvapärased nimed : siidilind, kirjuharak, kirjutiib,pikksaba, vibahänd, munavaras, kida-käda, kökk, harjakas, kiitsakas, kidahark, kidaratas, käsutooja, vanakurja käskjalg.

Mõistatused

Kiird-kaard katusel, Must- Mihkel muru peal? (harakas ja vares)

Mees läheb metsa, peotäis peerga p- s?

Laast pikem kui halg?

Varese ja haraka kahekõne

Vares: Siit saab siit saab!

Harakas: Eks katsu, eks katsu!

Vares: Kurrat, kurrat!

Harakas: Saks, saks, saks!

Haraka laul

Haraka laul olevat vanarahva arvates Vanemuise kandle häälestamise moodi kägin. Selline häälitsus olevat tal sellepärast, et ta ei olevat viitsinud jääda kandlemängu kuulama.

Ennustused.

Kui harakas õue peal kädistama hakkab, on käreda jutuga külalist oodata.

Kelle õuele harakas kädistama läks, sinna tuli kuri kubjas takka.

Kui harakas majaõue puude otsas laulab, on kohtuskäimist oodata.

Kes tühja kõhuga harakat kuuleb, see sõimata saab.

 

HANI

 

Hanedest pesitseb Eestis ainult hallhani.

Võrdlused ja kõnekäänud

Mõistavad teineteist nagu siga ja hani. ( ei mõista üldse)

Paterdab kui hani.(kõnnid ühelt jalalt teisele vaarudes)

Nagu hane selga vesi. ( inimesele, kes teis jutust ei hooli, õppust ei võta)

See on rumalam kui hani. ( väga taipamatu kohta)

Vedas mind haneks. (vedas ninapidi, pettis ära)

 

LINAVÄSTRIK

 

Rahvapärased nimed

Linavästrikul on rahvapäraseid nimetusi kirja pandud üle 60.

Jäälõhkuja, jääpõrutaja, jäätallaja, jääpõtk, jääpurdlane, väinapõks, , jämejalg_toomas, linalind, linapääsuke, linatooja, linamõõtja, hänilane, pikahännamees, vibahänd, eebutaja, hällinaine.

Ennustused

Västrik viib jää.

Linavästrikud tallavad jõed lahti.

Linavästrik väljas – ilmad soojad.

Västrik lõhub oma pika sabaga jää puruks.

Västrik lükkab põlvega jõe jää maha.

Kui linahärglast kevadel esimest korda kõrgel lendamas näed, kasvab lina kõrgeks.

Kes vibahända kevadel maast lahti aiateibas või katuseharjal näeb, sellel on head linakasvu oodata; kes aga maas kõndimas, selle lina kasvab kehvalt ja kesiselt.

Linavästriku pessa muneb kägu kõige sagedamini oma muna ja see väike linnuke kasvatab üsna tihti käopoja üles.

 

 PÕLDLÕOKE

 

Rahvapärased nimed: jäälõhkuja, põllulaulik, kevadekuulutaja.

Ennustused

Pääsuke toob päevasooja,

lõoke toob lõunasooja,

ööbik toob öösooja.

Kui lõokese laul kurblikuks muutub, ei ole sügis enam kaugel.

Kui lõoke saju ajal laulma hakkab, on peagi kuiva ilma oodata.

Sõnadesse pandud lõolaulud.

Peremise, peremies,

hiir õrrasel, hiir õrrasel.

Kus õrrasel, kus õrrasel?

Siin õrrasel, siin õrrasel!

Ja suur, ja suur.

 

Silita, silita tiivulist, tiivulist, tuuleke.

Silita, silita üle siili selja.

Silita, silita, tuuleke, tiivulist, tiivulist.

 

PÕÕSALIND

 

Eestis pesitsevad: aed-põõsalind, vööt-põõsalind, mustpea-põõsalind, väike- põõsalind, pruunselg-põõsalind.

Rahvapärased nimed

Aed-põõsalind: pudrupada, vadistaja, rigu-ragu.

Vööt-põõsalind: Reet, lobiseja, saunanaine.

Mustpea-põõsalind: suurpea. Teda peetakse ööbiku ja laulurästa järel III koha omanikuks lauluosavuses.

Väike-põõsalinnul ei ole rahvasuus teisi nimesid.

Pruunselg-põõsalind: lobiseja, härjaööbik.

PÄÄSUKE

 

Rahvapärased nimed : pääsu, päskel, päsku, päästlane, pääslane, päästlik, pääline, pläästikene, päästal, päästuke, harkhänd.

Pääsukeste liigid : suitsupäääsuke, räästapääsuke,kaldapääsuke.

Piiritaja – pääsukese sarnane lind, keda peetakse pääsukeseks.

Muinaslugu pääsukesest

  1. Pääsuke on ilmale loodud orjatüdrukust, kellele perenaine vähe süüa andis ja palju tööd tegema sundis. Äkki muutunud ta linnuks, kes läbi akna välja lendas, must suurrätt õlgadel.

2. Pääsuke on pärit vaeslapsest, kellele võõrasema vähe süüa andis ja rasket tööd tegema sundis. Ühel päeval muutus tüdruk pääsukeseks ja lendas läbi akna vabadusse. Kuri võõrasema kahmas talle veel järele, et vaeslast kätte saada, aga sai kinni ainult tema seelikusabast, mis lõhki kärises.  Siis visanud perenaine teda veel suurest vihast verikäkiga, millest pääsukesele punane laik külge jäi.

Mõistatused

Ora ees, käärid taga, kera keskel?

Sibinal-sabinal saksakeeli rääkis,

ees ork, taga hark, pealt            

sinine kalevine, alt valge lõuendine?

Ilma käsita ja kirveta ehitab maja?

Rahvatarkused

Kus pääsukesed pesa teevad, sinna majasse tuleb lamba- ja loomaõnne.

Kuipääsukesed teevad majja pesa, siis on oodata üldist õnne.

Õnnelinnu pihta ei lähe püss lahti.

Kust päästlased ära kaovad, selle maja õnn on ka kadunud.

Pea pääsukesi kallimaks kui oma silmatera.

Pääsupesad räästa all varjavad maja õnnetuste eest.

Karistused

Kes pääsukese maha lööb, jääb pimedaks.

Ilmaennustused

Pääsuke toob päevasooja.

Kui pääsukesed madalalt lendavad, on vihma oodata.

KÄGU

 

Käo rahvapärased nimed kukulind, suvilind, jürilind, metsatukk, hõbenokk, kägi, käägu, surmalind.

Käo saabumine

Saabumise järgi ennustati viljasaaki ja –kasvu.

Kui kägu tuleb raagus metsa – halb vilja-aasta,

kui tuleb urvas metsa – on oodata ohtu,

kui aga lehes metsa – hea vilja-aasta.

Käo kukkumine

Saabunud käo esimeste  “kukude”  järgi loendati eluaastaid.

Usuti, et see toob majja surma või õnnetust.

Ennustused

Kui kägu suvel kaua kukub, tuleb soe sügis.

Kui kägu kukub ainult jaanipäevani, tuleb sügisel varakult külma. kui kukub veel nädal peale jaanipäeva, on sügisel pikemat aega soe. Kui kukub kaks nädalat peale jaani, on väga sooja sügist oodata.

Kui kägu veel heinakuus kukub, kuulutab ta nälga ja rasket aega ette.

Mõistatus

Kukub ja kukub, aga maha ei kuku?

Vanasõnu

Kägu kaugele kuulus.

Kägu metsa iluks, peres pisike laps.

Kukulind hüüab ikka omaenese nime.

Kukulind ja kägu, need kaks on ühte nägu.

Rahvasuus on kägu kevadel kuulus kukulind, hiljem kuri kande kull, sest tihti aeti teda ekslikult segi raudkulliga.

METSVINT

 

Eestis pesitsevad peale metsvindi veel põhjavint, rohevint ja suurnokk.

Rahvapärased nimed : metsavaht, kaselind, kadakalind, kasevint, pajutihane, lembrilind, (lember – remmelgas) vihmalind, kurjailmalind, külmalind, vilukilk, külmakürt, külmatsirk, üütikas, üütaja, krüüts, vüüts, rüütel, viiksutaja, vingutaja, rütt, ürt, külmakürt, pütilind, saeviil, saeviilija, ütt.

Vindi laul

Vindi laul on samatuntud kui käo “kuk-ku”. Tema “vint-vint” ja “pink-pink” vaheldub “rüü-rüü”, “trüü-trüü”, “rüüt-rüüt”, “rüits-rüits” hüüetega.

Öeldakse ka, et vint rüüdib “kürk.kürk”, “jürss-jürss” või “rüip-rüip”.

Enimtuntud on tema  “metsavahi” laul:

“Siit, siit, siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!”

või: “Siit, siit sa ei saa mitte üks piirutikk!”

või: ”Ristipoeg, siit, siit, ristipoeg, siit, siit!”

või: “Uutsit, tsiitsit, uutsit, tsiitsit, tsirrulip!”

Ennustused

Vint laulab vihma.

Kui ütt teeb “ürt, ürt”, siis läheb ilm kurjale.

Kevadel annab vint põllumehele kaerakülvi käsu.

Rahvajutt

Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu) kaevamise töödest, mistõttu ta nüüd ainult lepalehtede pealt tohtivat juua. Seepärast karjuvatki vint vihma.

Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost.

RÄHN

 

Rähni rahvapärased nimetused – puusepp, metsapuusepp, puuraiuja, toristaja, tikk, koristi, poristi, põristaja, tikas, kiritikk, metsatikk, puuõõnestaja,takutoristaja, mõlgas, kärg, vihmatrill, nõgikikas, käbinärija.

Rähniliigid - kirjud rähnid: suur-kirjurähn, valgeselg-kirjurähn, väike-kirjurähn, kolmvarvas- rähn, rohelised rähnid: roherähn, hallrähn, musträhn

Ilmaennustusi

Kui tikas ja vesilind laulavad, tuleb suurvesi.

Kui metsäkell lüüb, siis on vihm taga.

Kui metsatikk tillu lööb, tuleb vihma ja kui “krõõt” karjub – kuiva.

Trill nutab, vihma tuleb.

Rahvatarkust

Rähn on teiste lindude puusepp.

Rähn on metsapuusepp.

Rähnil on pink omast käest.

Ennustused

Kui puukoristaja petab, siis kogu suvi kõht koriseb. ( petab – kui rähni on kuulda sel ajal, kui kõht on tühi, inimene on söömata )

Kus katusel toonekikas hakkab käima, sinna tuleb õnnetus.

Kui surmatikk tuleb toa külge raiuma, saab peres keegi surma, olgu see loom või inime.

Võrdlused

Oled kui rähn – raiud rohkem tube valmis, kui ise kasutad.

Nõgikikas – (musträhn) tahmase või musta näoga laps.

Mõistatus

Mees elab metsas, raiub kirveta, ehitab maju?

 

VARBLANE

 

Varblase rahvapärased nimed – Uulitsapoiss, rentslirüblik, seamolli sõber, hallivatimees, värvuke, pasatski, vargapoiss, aidamees, mativõtja, säuts, sirtsuke, vink.

Varblase liigid – koduvarblane

                           põldvarblane (põsel must laik)

Ennustusi

Varblase vihtlemine tähendab vihma lähenemist.(Vihtlemine- tiibade soputamine tolmus, liivas)

Kui värvuke säutsub läbi vihma, siis jääb vihm järele.

 suurem kui saks, talvel alam kui sant?

Rahvatarkust

Võtab kut varblase tuulik. (jutuvadistaja)

 

ÖÖBIK

 

Rahvapärased nimed : laulukuningas, toopiits, satakieli, sisask, kiriküüt, susilind, õitsilind, osataja, härjalind, künnilind.

Ööbiku laul

Ööbiku laulu peetakse kõikidest linnuhäälitsustest kõige kaunimaks.

Ööbik olevat oma laulu õppinud otse Vanemuiselt, kui see kannelt mängis.

Öeldakse, et ööbik on koolitatud – tal on mitu keelt suus.

Ööbik laulab: “Öö pikk, öö pikk!”

Rahvajutt

Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:” Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!”

Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta  ise: “Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!” Nii laulab ta tänapäevani.

Muistend

Kui Taevaisa linnud loonud ja neile riideks suled andnud, siis nurisenud paljud, et nende riided piisavalt kaunid ei ole ja tahtnud uusi saada. Vanaisa andnudki mitmele linnule ilusad uued suled. Üks väike hall linnuke aga ei küsinud endale midagi uut. Vanaisa küsis siis temalt: “Kas sina ei tahagi endale uut ilusat kuube saada?” Väike hall linnuke vastas: “Ma olen oma halli kuuega väga rahul.” Sellepeale vastanud Vanaisa: “Kui sa omale ilusat kuube ei taha, siis annan ma sulle ilusa lauluhääle!” Sellest ajast ongi ööbikul kõige ilusam lauluhääl.

Ennustused

Ööbik toob öösooja.

Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu, pääsuke laulab päevalaulu.

Rahvatarkust

Ööbiku lauluga algab õitsilkäimine, ööbiku lauluga see ka lõpeb.

ÖÖKULL

 

Peale öökulli elavad kakkudest Eestis   kassikakk, kodukakk, händkakk, kõrvukräts, karvasjalg, värbkakk. Teised kakud on enamasti läbirändajad, nn külalislinnud.

Rahvapärased nimed: oigaja, kakukull, kakupea, tonderpea, napaspea, suusipeakull, räätskull, tarapöll, pöörispea, kassipea, jänesehuuk, huikaja, undaja, rõka, uhma, oodutaja, ööuigake, öökukk, rõka.

Rahvasuus on öökull pimeduse, tumedate jõudude ja kurjuse kehastus; väga harva tarkuse lind, nagu tänapäeval oleme harjunud tema kohta ütlema

Ennustused

Kui öökull oigab, tuleb surma, kui naerab, tuleb lõbusat.

Kui öökull maja juures kurvalt huilgab, tähendab see surma või õnnetust.

Kui kakk su tarekatuse peal nutab, siis tuleb sul tulekahju.

Kui öökull mitu ööd järjest käib kodu läheduses väuksumas, siis tuleb peresse juurde üks laps.

Öökulli laul

Öökull õppinud oma laulu pulmade ajal.

Kui Vanaisa lindudele laule jagas, magas öökull selle aja maha. Kui ta ärkas, oli just üks pulmapoiss toast välja sattunud tulema ja huikas valjusti “uhhuu”. Sellest saanudki öökull endale laulu.

Uskumus

Surnud öökull riputati talli või lauda ukse kohale üles, et luupainaja või mõni muu loomade vaevaja neile kallale ei pääseks.

Võrdlused

Vahib silmad pärani kui öökull. ( vihase inimese kohta)

Nagu räätskull – küüned harali kallale tulemas ( vaenuliku inimese kohta)

Pea otsas kui räätskullil. (hajameelse, ringivahtija, uudishimuliku kohta)

Kisendab nõnda kui napaspea. (Kisakõri-lapse kohta)

Käid ringi kui tarapöll. (salkus, sassis peaga)

Silmad lahti kui öökullil. ( kui ei tulnud und)

LEHELIND

 

Lehelindudest pesitsevad Eestis väike-lehelind, salu-lehelind, mets-lehelind.

Rahvapärased nimed: silksolk, silgutaja, solgutaja, lehmalüpsja, lüpsilind, lehmalind, kitselüpsja, käoraudsepp, väike sepp, tõldsepp, koopalind, kaeralind, kasevint, metskilk, salulind.

Lehelinnu laul

Lehelind olevat oma laulu õppinud hobuselt, kui see oma “hobuseubinaid” lompi solksutanud. Linnuke oli seda kuulnud ja hakanud laulma: “Silk-solk, silk-solk!”

Üks talunaine, kes marjule läks, istus maha ja hakkas silku sööma. Parasjagu laulis lehelind kuusikus. Linnu laulu kuuldes pahandas naine: ”Mina söön silku ja tema sõimab, et minu silk on solk!”

Vaene sulane, kes oma kehva palukest põlluserval sõi, kuulis lehelinnu laulus: “Silk solk silku leiba, peremees pistab piima-leiba, perenaine võida-leiba.”

Mõnel pool öeldi, et lehelind kõlksutab nagu haamriga.

Muistend

Lehmalüpsja lind

Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema aga ei osanud midagi teha. Kord juhtunud ta karja juurde. Sinna tulnud tüdruk lehma lüpsma. Ta lüpsnud ikka “silk, solk, silk, solk”. Lind kuulnud ja laulnud järele. Nii sai ta endale laulu.

 

RÄSTAD

 

Eestis pesitsevad rästaliigid: laulurästas e abiööbik, musträstas, hoburästas, hallrästas e täristirästas, vainurästas.

Laulurästast peeti abiööbikuks, sest tema laul tõepoolest ööbiku omaga sarnane on. Tema rahvapärased nimed on : võltsööbik, valeööbik, kunstööbik, solgiööbik, ööbiku sulane, ööbiku õpipoiss.

Hoburästas : nõmmerästas, nuturästas, hoburästas, rootsirästas, paskrästas.

Hallrästas : täristis, kärt, lärt, pajuharakas, kädistaja, tärr-tärr,

Hallrästas on aiapidaja suurim vaenlane linnuriigis, kõige jultunum marjasaagi hävitaja ja tüütu kädistaja neile, kes koduõuel rahu ja vaikust igatsevad.

 

KULLID

 

Eestis pesitsevad kanakull, raudkull, hiireviu , karvasjalg-viu ja herilaseviu, pistrikud  - rabapistrik, lõopistrik, väikepistrik, punajalg-pistrik.

Rahvapärased nimed: Kanakatk, haugas, kanakannustaja,

Vanasõnad

Kullil ikka kulli küüned.

Kullil ikka kulli pojad, tuvil tuvi tütred.

Uskumus

Rahvas uskus, et kull saab inimkeelest aru ja seetõttu kästi talu lähedal tiirutavale kullile hüüda: “Kull, kull, kanavaras, pesa põleb, pojad sees!” Arvati, et siis lendab kull kohe tagasi  oma poegi päästma, sest kardab, et pesa tõesti põleb.

Kui kulli sööma ajal nimetad, siis teeb see kanadele ja teistele lindudele paha.

Öeldakse: “Räägi mehest (kullist), aga ära nimeta.”

Kullisõnad manamiseks

Kull, kull, kanavaras, üle aia utevaras, meie mamma niidivaras.

 

PASKNÄÄR

 

Rahvapärased nimed: rääkija lind, pasarääk, Kreet, Reet, paskrajaks, paskräbal, pasknärakas, hobusesita-Jüri, sii-Markus, lidrilind,kartuli-Ants, pähkli-Reet, ubarääk, sarapuutraat, kartuliharakas.

Võrdlused

Kisakõrile öeldakse: “Mis sa, paskrajakas, lõugad!” või

                                  “Krääksub justkui pasknäär.”

Pasknäär oskab vaevata järele teha paljude lindude häälitsusi, sellepärast kutsuti teda rääkijaks-linnuks.

Ta on üks ilusama sulestikuga lind Eestis.

 

 KÄBILIND

 

Rahvapärased nimed : pilvelind, käbinärija, käbikull, kurditihane, käblik, ristnokk

Eestis pesitsevad kuuse-käbilind ja männi-käbilind.

Rahvasuus levinud käbilinnu nokasaamise lugu on pärit sakslastelt.

Käbilind olevat kangutanud Kristuse ristist naelu ning eemaldanud kibuvitsakroonist okkaid. Selle töö juures vigastas lind oma nokka nii, et see jäigi kõveraks ja nokaotsad risti.

Kui käbilinnu pojad on alles väikesed, on nende nokad tavalised nagu teistel väikestel laululindudel. Suuremaks kasvades kõverduvad nende mõlemad nokapooled, et kohaneda käbidest seemnete kättesaamiseks.

On levinud jutt, et hukkunud või surnud käbilind ei kõdune . Selles on tõetera sees, sest vaigurikas toit mõjub linnu organismile nii, et tema liha ei mädane, vaid kuivab aeglaselt , nagu oleks palsameeritud.

 

PUUKORISTAJA

 

Rahvapärased nimed: toristi, takutoristaja, puuporr, koristi, puurähn, puuklutt, tuuleviidas, puuvästrik.

 Rahvajutt

Kord kuulnud puukoristaja ööbiku laulu ja küsinud ta käest: “Kust sa need laulud õppisid?”

Ööbik vastanud: “Kuulasin külalapsi karjatänaval.”

Puukoristaja tahtis sama ilusasti osata laulda ja läks karjatänavale kuulama. Samal ajal aga kõndis hall hobune mööda tänavat ja laskis sinna oma soru. Puukoristaja õppis kuuldud hääle ära ja teebki nüüd “sorrr”. Sellepärast kutsutakse lindu nüüd kusetajaks.

KAJAKAS

Kajakaliigid : naerukajakas, väikekajakas, kalakajakas, merikajakas, hõbekajakas, jääkajakas.

Rahvapärased nimed : Merikullid, tormilind, kaagas, kajataja, kalakull, merekull, räimekull. kalakotkas.

Kus kullid õhus tiirlevad, seal räimed meres liiguvad.

Ennustused

Kui räimekullid metsa lähevad, siis on kolme päeva pärast santi ilma oodata.

Kui kajakad tulevad maale, siis on kõva tuul ja torm tulemas.

Karistus

Kui kalamees laseb kalakulli maha, tuleb tal merel olles raske õnnetus.

Võrdlus

Sa oled kui kalakaagas. (inimene, kes palju kala sööb)

 

 KODUTUVI

 

Kodutuvid  eelistavad elada rahvarohkes kohas, sest nad toituvad põhiliselt inimeste toidujääkidest, kerjamisest ja heatahtlike söötmisest.

Rahvapärased nimed : linnatuvi, majatuvi.

Kristlikus õpetuses on tuvi süütuse, puhtuse, vaimsuse, andestuse, rahu, kasinuse ja tasasuse sümbol. Ta kehastab ka Püha Vaimu.

Ülemaailmse rahusümboli kujutisel on valge tuvi, kes hoiab nokas õlipuu oksa.

 

 

KASUTATUD  KIRJANDUS  (LUGEMIST LINDUDEST)

 

E. Sepp  “Veider seltskond”

R. Sander “ Igal linnul oma rohi”

E. Kuus “Sabaga sugulased”

E. Kuus “Teopoiss Tiit ja laululilu”

“Tere, tere, tiipajalga!” Eesti loomamuinasjutte Koostanud P. Kippar

L. Tolstoi “Aabitsajutte”

E. Särgava “ Ennemuistsed jutud reinuvaderist rebasest”

H. CHR. Andersen “Metsluiged”

A. Mälk “Jutte lindudest”

A. Jakobson “Ööbik ja vaskuss”

“Sada saarelehte, tuhat toomelehte” Koostanud E. Normann ja S. Lätt

“Eesti muinasjutud” Koostanud V. Mälk, I. Sarv ja R. Viidalepp

J. Dmitriijev “Tere, orav! Kuidas elad, krokodill?”

P. Valdes “Linnurahva kalender”

R. Saluri “ Linnud”

J. Baltvilks “Vestlusi lindudest”

F. Jüssi “Eesti linde ja loomi”

“Eesti lindude välimääraja”  E. Kumari

“Linnud rahva keeles ja meeles” M. Mäger

“Eesti lasteluule valimik I ja II”, koostaja R. Kuusk

“Matsalu maastik ja linnud” , ornitoloogiline kogumik VI

“Eesti laululinnud” L. Rootsmäe ja H. Veroman

“Loodus ja aastaajad”  S. P. Pokrovski

KAASAEGSED LINNU-, LOOMA- jt ATLASED ning teatmeteosed.

 

Lisaks teatmeteosed, pildiraamatud, muinasjutud, muistendid, legendid, luuletused, …

 

 

 

 

Creative Commons License